Ühtaegu lauldes ja tantsides. Sir András Schiff

 

Ungari päritolu pianist András Schiff on tänaste klassikalise muusika lavade oodatumaid artiste. Ta esineb regulaarselt maailma suurlinnade kontserdilavadel ja tema salvestatud albumite hulk on kolossaalne. Alates eelmise sajandi viimasest kümnendist on ta pälvinud ohtralt tunnustust kõikvõimalike preemiate ja aunimetuste kujul, mille hulgast ei puudu ka Grammy (1990) ja Gramophone Award (1990 ja 1991), kui nimetada ainult tuntumaid.

 

Schiffi lavakarjäär, mis paisus rahvusvahelistesse mõõtmetesse juba ligemale nelikümmend aastat tagasi, alates ajast, mil ta osales konkurssidel Leedsis ja Moskvas, on kulgenud imetlusväärselt tõusujoones tänase päevani. Selline kestev edu glamuuri- ja uuenäljases maailmas ei saa kindlasti  püsida ainult interpreedi andekusel, sidemetel või ekstravagantsetel maneeridel, vaid eeldab seda laadi sisu olemasolu, mis peab vastu ajaproovile ja tõstab mängija samale kõrgusele nende meistritega, kelle muusikat ta esitab. Järgnevas ülevaates tuleb juttu pianisti kujunemisloost, tema muusikalistest eelistustest ja tõekspidamistest nii, nagu seda on kajastanud erinevad internetiväljaanded üle maailma.

 

Rohkem kui “elu ja surma” küsimus

 

András Schiff on sündinud 1953. aastal Budapestis juudisoost vanemate ainukese lapsena. Mõlemad vanemad tegelesid asjaarmastaja tasemel muusikaga ja ka väikese Andráse muusikalised kalduvused ilmnesid üsna varakult. Ta alustas klaveriõpinguid viieaastaselt ja tema esimeseks õpetajaks oli Elisabeth Vadázs. Schiffi õpingud jätkusid Budapesti kuulsas Ferenc Liszti nimelises muusikaakadeemias Pál Kadosa ja Ferenc Radosi juhendamisel. Viimase kohta on Schiff öelnud, et ei saanud talt oma sooritustele kunagi ühtegi positiivset hinnangut, kõik oli kohutav!

 

Klaveri- ja kammermuusika tunde sai Schiff lisaks ka 20. sajandi Ungari heliloomingu suurkuju, tänavu veebruaris 90. sünnipäeva tähistava György Kurtági käest. Kurtági on Schiff nimetanud oma kõige olulisemaks õpetajaks, sõnades, et tema juures õppis ta muusikateosele lähenema sootuks uue nurga alt, tehes seda nii, nagu teevad heliloojad. Tänu Kurtágile hakkas ta heliteose sisemist struktuuri tajuma ja mõistma suuremal määral kui see interpreetidele harilikult omane on.

 

Ühes intervjuus kirjeldab Schiff, kuidas ta neljateistkümneaastasena käis nädalate viisi Kurtági juures tunnis Bachi kolmehäälse E-duur inventsiooniga ja kuidas otse uskumatul moel rullusid tema ees lahti üha uued ja sügavamad kihid selles Bachi väikevormis. Esimese kolme tunniga ei jõutud kaugemale inventsiooni algustaktidest, sest Kurtág rääkis ülimalt tähtsatest asjadest, nagu kõlakvaliteet, harmoonia, artikulatsioon, kontrapunkt, ja Schiffile sai selgeks, et muusika ei ole pelgalt “elu ja surma” küsimus, vaid midagi hoopis enamat.

 

Teine väga oluline õpetaja oli briti pianist, klavessinist, organist ja dirigent George Malcolm, kellega Schiff puutus juba teismelisena kokku Londonis, kus ta veetis oma suvevaheaegu. George Malcolmi käest õppis Schiff kõike barokkstiili puutuvat ja sedagi, kuidas kohandada Bachi algselt klavikordile või klavessiinile kirjutatud teoseid tänapäeva klaverile. Õpetaja ja õpilase koostöö vormus hiljem muuseas ka helisalvestusteks, kus kõlavad kõik Mozarti nelja käe teosed heliloojale kuulunud klaveril ja Bachi klahvpillikontserdid ning kus Inglise Kammerorkestrit dirigeerib George Malcolm.

 

Loe edasi Muusikast 2/2016

 

Share on Facebook
Share on Twitter
Please reload

Loe ka neid

Please reload