_page-0001.jpg)
12. september oli Tartu Pauluse koguduse jaoks tähtis päev. Pidulikul jumalateenistusel õnnistati sisse täielikult uuenenud kirik, mis on ühtlasi ka Tartu linna suurim saal, ning võeti kasutusele suurim orel, mis Eestisse sel sajandil ehitatud.
Uued orelid, st pillid, mille ehitamiseks ei ole kasutatud mõnda juba olemasolevat instrumenti ja mille ehitusaasta algab numbriga kaks, on minule teada olevalt järgmised (registrite arvu sisse on arvestatud ka transmissioon e laenuregistrid): 2006 – Tallinna Jaani kiriku kooriorel, ehitaja Martin ter Haseborg (Saksamaa), 20 registrit, 2 manuaal-klaviatuuri ja pedaal; 2007 – Pärnu kontserdimaja orel, ehitaja Martin ter Haseborg, 52 registrit, 3 manuaali ja pedaal; 2010 – Pärnu Eliisabeti kiriku Kriisa orel, ehitaja Hardo Kriisa, 36 registrit, 3 manuaali ja pedaal; 2011 – Tallinna Metodisti kiriku orel, ehitaja Guido Schumacher (Belgia), 24 registrit, 2 manuaali ja pedaal; 2012 – Tallinna Niguliste kirikmuuseumi Tinti orel, ehitaja Ago Tint, 20 registrit, 2 manuaali ja pedaal.
Kaks kolmandikku nendest orelitest on barokiajastu muusikale orienteeritud, kuid nii Pärnu kui Metodisti kiriku pillidel saab hästi ka muude ajastute oreliteoseid esitada. Tartu Pauluse Pascheni orel on aga eelkõige romantilise “hingelaadiga” instrument. Tema suurus on 56 registrit, kolm manuaali ja pedaal, klaviatuuri ulatus manuaalides C–c4 ja pedaalis C–g1.
Veidi selle oreli saamisloost. 2008. aastal kutsus Tartu Pauluse kogudus kokku orelikomisjoni, mille eesmärk oli uue oreli tellimise ettevalmistamine. Komisjoni kuulusid SA Tartu Pauluse Kiriku esindaja Elo Süld, koguduse õpetaja Joel Luhamets, koguduse juhatuse liige Priit Humal, kolm organisti – Urmas Taniloo, Kristel Aer ning Pauluse organist Anna Humal –, oreliehitaja Hardo Kriisa ning oreliekspert Rootsist, siin juba mitme projektiga seotud olnud Göran Grahn.
Komisjon pani paika lähteülesande, mis sündis läbi pikkade arutelude ja muutus veel aja jooksul. Selle alusel valiti välja oreliehitusfirmad, millele esitati suunatud pakkumise kutse. Kirikuruumi taastamist ei olnud veel alustatudki, kui 2008. aasta mais kutsuti pakkumisest huvitatud orelifirmad Tartusse tulevase oreli asukohaga tutvuma ja kohtuma orelikomisjoniga, et selgitada oma pakkumise aluseks olevaid seisukohti. Tartusse tulid seitsme oreliehitusfirma esindajad Saksamaalt, Soomest, Rootsist ja Šveitsist, nad said võimaluse kohtuda ka taastatava kiriku arhitektide ning akustika spetsialistiga. Lõpuks tegid 2009. aasta veebruari algul pakkumise viis firmat, mille hulgast, hinnates pakkumise kõiki osi punktisüsteemi alusel, valiti välja Paschen Kiel Orgelbau (juhtiv oreliehitaja selles firmas on Roland Monczynski). Pilli hakati ehitama ja ehitusprotsessi käis orelikomisjon Saksamaal jälgimas, kirikuruumi hakati orelit püstitama 2014. aastal.
Tartu Pauluse kirik on art noveau stiilis ja on üks mõjuvamaid 20. sajandi sakraalehitusansambleid Eestis. Ka oreli kõlaline lähtekoht on klassikaline, aga romantilise värvinguga. Inspiratsiooni on saadud (siin ja edaspidi tuginen Pascheni oreli kõlalise poole eest vastutaja Helmuth Gripentrogi tekstile – K. A.) klassikalistest oreliehitusprintsiipidest ja romantilisest traditsioonist Saksamaal, Skandinaavias ja Eestis 19.–20. sajandil. Valitud stiili alusel on oreli manuaalklaviatuurid, mida on kolm, järjestatud terrassidünaamika põhimõtteid järgides (seda kasutasid valdavalt oreliheliloojad 19. sajandi lõpupoolel, näiteks S. Karg-Elert ja M. Reger): esimene ehk põhimanuaal, swell ja positiiv (II ja III manuaal asuvad mõlemad paisukapis). Oreli labiaalvilede kõlamaailm lähtub põhiliselt Saksa ja Baltimaade traditsioonidest, keelregistrid on inspireeritud Skandinaavia romantilisest stiilist ja järgivad Rootsi oreliehitaja Per Larsson Åkermani (1826–1876) põhimõtteid. Åkerman oli väga hea oreliintonaator/häälestaja, ta õppis Saksamaal ja Prantsusmaal ning tõi Skandinaavia oreliehitusse mitmeid uusi suundi. Erinevad flöödiregistrid põhinevad jällegi rohkem Saksa ja Baltimaade 19. sajandi traditsioonil. Oreli dispositsioonis on palju keelpillilaadseid registreid, mis soodustavad orkestraalse värvingu saavutamist. Nii leiame Tartu Pascheni orelist huvitava kõlalise sünteesi, mis toimib suurepäraselt romantilise muusika esitamisel. Samal ajal saab väga hästi mängida ka vanemat, näiteks J. S. Bachi muusikat – igal manuaalil on olemas 16-jalasel registril põhinev principal-koor kroonituna mixtur-registriga. Keelviledest koosnevaid, nasaalseid registreid on pillil 13, sealhulgas 32-jalane väga madala kõlaga contra-posaune. Keelregistritest on kõige huvitavam eraldi tuulepõhjal asetsev clarinette 8, mis on muudetava tuulesurvega ja mängitav nii teiselt kui kolmandalt manuaalilt – selle kõla tuletab meelde harmooniumi ja on sellisena Eestis ainulaadne.
Oreli mängutraktuur on mehaaniline ja registritraktuur ning koplid (ühendajad) elektrilised. Pillil on ka generaal-crescendo ehk rull, mis on väga oluline just saksa romantilise muusika esitamisel. Veel on orelil ka midi-funktsioon (laseb salvestada organisti mängu ning seda hiljem kuulata) ja moodne kombinatsioonide süsteem, mis lubab arvuti abil programmeerida kogu kontserdiprogrammi, jumalateenistust jne.
Pascheni oreli sisseõnnistamisteenistusel ning avakontserdil kõlas orelikomisjoni liikmete esituses väga erinevat muusikat: vana ning uuemat Prantsusmaalt (Clerambault, Balbastre, Mulet), Saksamaalt (J. S. Bach, Mendelssohn, Reger) ning Eestist (Tobias, Jaanson), andes tunnistust pilli mitmekülgsetest kasutusvõimalustest eri ajastute oreliteoste interpreteerimisel.
Nõnda on meil Eestis nüüd huvitava kõlapildiga võimas orel Tartu suurimas saalis, seda on mugav mängida, kasutades kõiki tehnilisi võimalusi. Kindlasti inspireerib ta paljusid organiste, heliloojaid ja orelimuusika nautijaid. Minge kuulama ja avastama!