Selle aasta 1. oktoobril möödub rahvusvahelise muusikapäeva tähistamisest märkimisväärne 40 aastat. 1975. aastal algatas tolleaegne Rahvusvahelise Muusikanõukogu president Yehudi Menuhin sellise päeva tähistamise traditsiooni, et muusika osale ja tähtsusele meie igapäevaelus tähelepanu juhtida. Eesti Muusikanõukogu oma suurejoonelise muusikapäeva kontserdiprogrammiga just seda eesmärki silmas peabki. Rahvusvahelist muusikapäeva on Eestis tähistatud juba aastaid, sel päeval jagatakse muusikapreemiaid, üle-eestiline kontserdiprogramm saab tänavu aga kolmeaastaseks. Just kolm aastat tagasi sündinud idee juhtida muusikapäeval muusikale veelgi enam tähelepanu ja tutvustada meie muusikuid laiemale üldsusele oli piisavalt inspireeriv ja põhjendatud, et kahe suurepärase kolleegi, Kadri Lassmanni ja Paula Toomeliga 2013. aasta 1. oktoobril korraldada esmakordselt üle Eesti rohkem kui sada kontserti. Ettevõtmine tõestas, et sündmuse järele on vajadus ning see pakub huvi. On rõõm tõdeda, et ka sel aastal ühinevad muusikapäeval sajad muusikud, et täita Eesti elanike ja külaliste südamed elava muusikaga. Nimelt toimub selle aasta 1. oktoobril üle 200 tasuta kontserdi üle Eesti! Tegelikult on see võimas. See on ühiskonnale andmine ja ühine jõud ühise eesmärgi nimel.

 

Muusikal on imeline mõjujõud värvida emotsioone. Nii värvivad muusikapäeva kontserdid 1. oktoobril nii mõnegi igapäevase koha ootamatult teist värvi, sest kontserdid toimuvad nii ebatavalistes kui ka traditsioonilistes paikades. Kontserdikavas on esindatud terve rida meie parimaid interpreete ja kollektiive. Näiteks tervitavad Lauri Kadalipp saksofonil ja Henry Zibo akordionil hommikusi ujujaid, sopran Heli Veskus ja pianist Jaanika Rand-Sirp teevad ajateenijate kõrvale pai aga Tapa sõjaväeosas. Riigikokku viime dirigent Arvo Volmeri juhatusel Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, kes tervitab sealt rõdult linnarahvastki. Pakume muusikalist kosutust meditsiiniasutustes, lennutame õhukontserdiks Estonian Airi pardale torupillimängija Sandra Sillamaa ja tenor Oliver Kuusiku ning ühendkoorid tervitavad vahetult enne tööpäeva algust Vabaduse väljakul, kandes esmakordselt ette spetsiaalselt muusikapäevale kirjutatud laulu, mille autoriteks on Leelo Tungal ning armastatud laululooja Olav Ehala. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias rivistavad end üles meie esipianistid ning sopran Pille Lill koos pianist Piia Paemurruga võtavad ette teekonna Vormsi elanike südameisse. Need on vaid üksikud näited mitmekülgsest kontserdiprogrammist 2015. aasta muusikapäeval. Loomulikult on väga oluline osa kontserdikavas ka muusikaõpilastel, kes sel päeval professionaalidega kõrvuti ühes programmis seisavad. Need praegused noored muusikud on ju meie tulevane muusikakultuur. Samas leidub muusikapäeva programmis suurepäraseid interpreete, kellest paraku üsna vähe teatakse. Muusikapäev annab ka muusikutele hea võimaluse ennast tutvustada ning kuulajatele võimaluse katsetamiseks. Saab ju elavaid esitusi kuulda igapäevases mugavas ruumis, muretsemata soengu, riietuse või piletiraha pärast. Muusikapäeva kontserdid ei ole pikad ning toimuvad päevasel ajal – kutsume hetke tabama, nautima ning kuulama. Kuula!, nagu ütleb muusikapäeva tunnuslausegi. Kui tihti me kuuleme, aga ei kuula.

 

Muusikapäeval kõlab palju klassikalist muusikat. Meil on tähelepanuväärseid muusikuid ja heliloojaid, aga ka palju inimesi, kes klassikalise muusikagatuttavad ei ole või seda suisa pelgavad. Kasutagem võimalust astuda esimesed sammud sellesse lõputusse ja inspireerivasse maailma, mis tegelikult ei olegi nii kauge, kui vahel näida võib. Kes aga juba valdkonnaga tuttavad, nautigem, üllatusi jagub kõigile! Maratonkontserdipäeva lõpetab traditsiooniliselt muusikapreemiate tseremoonia, kus Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustavad silmapaistvaid Eesti muusikuid. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri võimsate helide saatel ning lavastaja Veiko Tubina käe all täitub Estonia kontserdisaal pidulikkusega. Jätkuvalt saab sündmust ka ETV otseülekandes jälgida.

 

Selle aasta muusikapäev on mitmes mõttes eriline. Muusika-aastal läheneme muusikale erinevalt. Lisaks kontsertidele ja auhinnatseremooniale kutsume sel aastal ellu ka lisaprogrammid. Näiteks küsime, kuidas valmib filmimuusika, kuidas sõbruneda filmi tegelastega, kelle karakter saab õiged nüansid just muusika abiga? Nii on saabuval 1. oktoobril Eesti noortel võimalik kohtuda heliloojatega, kelle filmimuusikat tunneb peaaegu igaüks. Heliloojaks olemisest ja filmidele muusika kirjutamisest räägivad Olav Ehala ja Ülo Krigul. Samuti küsime, kuidas võnkumised ja lained, siinus ja koosinus muusikaga kokku käivad. Miks mõned noodid kõlavad kokku ja teised mitte, kui kiiresti levib heli õhus, vees või metallis? On teada, et muusika ja teadus on tugevas seoses, kuid nii mõndagi üllatavat fakti sellest kuuleb muusikapäeval Tallinna Tehnikaülikoolis oma ala spetsialistidelt.

 

On hea meel näha, et muusikapäeva elluviimisel on aina enam kaasamõtlejaid ja -tegutsejaid, sest selline sündmus saabki teoks saada vaid suure koostöö tulemusena. Peale sadade muusikute on sündmuse õnnestumise taga hulk kontserdipaiku, koostööpartnereid, muusikakoole ja kokkuhoidev korraldusmeeskond. Eks selles ettevõtmises peitu ka terake hullumeelsust, kuid hullumeelsus pidavat teinekord olema geniaalsus? Muusikapäev on kahe aasta jooksul saanud erinevatelt osapooltelt palju positiivset tagasisidet. Igal kontserdil ja kontserdipaigal on oma võlu ja dünaamika, kuid kontsertide külastatavus on olnud kõrge ja menu on neid saatnud mitmel pool. Näiteks võis eelmisel aastal näha Tallinna Jaani kirikus pisarsilmil prouasid, kes tänasid muusikuid liigutavate elamuste eest, või kohata trollis naisterahvast, kes nentis, et muusikapäev võiks olla iga päev. Eks inimeste südameis võikski muusika heliseda iga päev, 1. oktoober on aga kõigi pidupäev. See on ühine pingutus, missioonitunne millegi nii ilusa ja võimsa nimel, nagu muusika.

 

Muusikapäev kui eriline hea tahte projekt avaldab pikemas ulatuses soodsat mõju ka ühiskonna sotsiaalsele aktiivsusele ja on investeering inimeste haritusse ja teadlikkusse muusikakultuuri osas – jõuab ju vahetu muusikaelamus ka kaugematesse Eesti nurkadesse ja sotsiaalselt piiratud ringkondadesse. muusikapäev annab erineva taustaga inimestele võimaluse kogeda elamust, mis kasvatab huvi ja teadlikkust muusikakultuuri vastu. Tõsi, sellised protsessid võtavad küll aega, kuid muusikapäeval on võimet ja võimalust anda tõuge käitumuslikuks muutuseks nii individuaalsel kui grupitasandil. Ja miks see kõik ühel päeval? Laotades muusikapäeva programmi laiali pikemale ajale, saaks tulemuseks keskmise Euroopa festivali. Muusikapäevas peitub aga erilisem võlu, kas pole mitte nii, et ühine hääl kostab kaugemale!

 

http://uus.xn--muusikapev-x5a.ee/

www.facebook.com/rahvusvahelinemuusikapaev

Share on Facebook
Share on Twitter
Please reload

Loe ka neid

Please reload