Rostrum Tallinnas

Tänavusel muusika-aastal toimus Tallinnas 12.–15. maini 62. heliloojate rostrum, foorum, kus erinevate maade raadiote muusikatoimetajad kuulavad, analüüsivad ja hindavad nüüdismuusikat. Eestisse jõudis see oluline üritus esmakordselt. Seekord oli osavõtjaid 29 riigist: Balti- ja Skandinaavia maadest, Euroopa riikidest, samuti Argentiinast, Austraaliast, Taiwanilt ja Hongkongist. Kuulati läbi 55 heliteost. Eesti muusikast osales rostrumil Liisa Hirschi (s 1984) viiulikontsert “Ascending… Descending” ja Galina Grigorjeva (s 1962) kooriteos “Sajab lumi”.

15. mail kuulutati tänavuse rostrumi väljavalitud teoseks põhikategoorias norra helilooja Jan Erik Mikalseni “Songs”. Noortekategooria võitis Matej Bonin Sloveeniast teosega “Cancro”. Liisa Hirschi “Ascending… Descending” pälvis viienda koha.

Jan Erik Mikalsen (s 1979) on õppinud Bergeni Griegi Akadeemias ja Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias. 2012. aastal oli ta Takemitsu kompositsiooniauhinna finalist. Oma teose tutvustuseks ütles ta, et loo olemuseks on püüd sulatada kokku Norra ajalugu, loodushääli, rahvamuusikat, meloodilisi ja rütmiliselt korduvaid elemente (mis sümboliseerivad kaasaega). Teoses kasutatakse eksootilist instrumenti india harmooniumi ning hardangeri viiulit. Teos on kui panoraamvaade lõpmatusse, kus meisterlikus helikihtide töötluses rulluvad lahti ajastud, looduspildid ja mikroelemendid.

1986. aastal sündinud Matej Bonin on õppinud Ljubljana Muusikaakadeemias. 2012. aastast jätkab ta õpinguid Austrias, Grazis, juhendajaks Beat Furrer. Oma teost iseloomustab ta nii: ““Cancro” lähtepunktiks on vool, muusikaline voolamine. Alguse puhang põhineb intensiivsel rütmilisel pulseerimisel. Soovisin luua pika katkematu dramaturgilise kaare, kus alguse agressiivsetest impulssidest kulgeb teos lõpuosani, kõlajõud hääbub ning üha hõredamalt kõlavad veel mõned soolorepliigid.”

Järgnevalt mõned muljed delegaatidelt. Austraalia ABC Classic FM produtsendi Stephen Adamsi arvates oli tase kõrge, kuid erinevalt varasematest aastatest ei kerkinud ükski teos väga jõuliselt esile. Teoseid iseloomustas ta järgmiselt: “Oli mitmeid n-ö orgaanilist tüüpi vormikujundusega lugusid, mis algasid lihtsa liikumise või tekstuuriga ning arenesid täidetumate tekstuuride ja kogumiteni, või siis teatud “poorset” tüüpi piirideta heliruumide loomist. Domineerisid pigem rahulikud ja sisekaemuslikud teosed, kuid oli ka heliteoseid (näiteks Portugali, Ungari ja Prantsuse esindajad), mis olid üles ehitatud postmodernistlikele viidetele eri muusikastiilidele ning järskudele vastandamistele ja kontrastidele. Kolmas grupp teoseid oli rahvamuusika sugemetega, kus kasutati näiteks pille tavalisest erinevas häälestuses, nende hulgas üllatavalt suur hulk palu, kus oli kasutatud klaverit, akordioni või plokkflööti.

Põhikategooria võitja kombineeris “orgaanilist” ja “poorset” muusikalise ruumi kasutust. Teoses kasutatud rahvapill – hardangeri viiul veerandtoonihäälestuses tekitas tundelisi assotsiatsioone rahvapärimusega, millele omane intiimsus selles harjumatus muusikalises kontekstis lõi ühteaegu värske ja võõristava tunde. Alla 30-aastaste kategooria võitja tõusis esile sellega, et tema muusika erines selle aasta tendentsidest, kuigi ka tema teoses võis märgata sedasama “poorset” ruumikasutust. Valdavalt olid sellele teosele omased teravad nurgad, aktiivsus, jõulised pintslitõmbed. Võibolla andiski teose dünaamilisus talle eelise teiste ees.”

Loe edasi Muusikast 7/2015