_page-0001.jpg)
Katie Melua on müünud miljoneid plaate, trooninud edetabelite tipus ja kindlustanud endale majandusliku heaolu vaid kümne lava-aastaga. Ometi on ta hingelt jäänud neiuks Thbilisist, kes hoiab nii muusikas kui ka elus lihtsuse poole. Ka tema Euroopa-tuur kannab nime “Simplified”, mis toob Melua esmakordselt publiku ette trioga, kus lauljatar saadab end kitarril ning teda toetavad vaid klahvpillid ja basskitarr.
End sõna otseses mõttes miljonite inimeste südamesse laulda õnnestub vähestel. Selleks peab olema maagiline “miski”, mis eksisteerib ka siis, kui produtsendid ja tehnilised võimalused pildilt kustutada, kui on lihtsalt lava, kuulaja ja lugu, mida räägitakse erilisel maagilisel viisil. Tänavu kolmekümneseks saav Katie Melua vestab lugusid, mille võti on lihtsuses, siiruses ja eluläheduses. Kaunid meloodiad ja tihti pigem dramaatilised laulusõnad on võlunud nii teismelisi kui ka küpses keskeas kuulajaid. Hõrgult popilik, peenekoeliselt jazzilik, kohati bluusi- ja kantrivirvendustega. Jah, Katie Melua laulud mahuvad vajadusel selle kirjelduse raamesse, ent siiski tunduvad stiilisildid ülearused, sest domineerib lugu. Klaari pehme tooniga jutustab ta seiku elust ja maalib pilte, mis kontserdi lõpuks moodustavad justkui novelliraamatu. Ta on ballaadimeister.
“Esimene kord, kui kuulsin muusikat, mis mu täielikult endast välja viis, oli Beethoveni “Kuupaistesonaat”, mida mu ema mängis. Olin siis kuuene, meil polnud elektrit, ema mängis küünlavalgel,” meenutab Melua. “Mul oleksid nagu liblikad kõhus lennelnud. Mu süda tantsis. Pärast muusikat kirjutades olen püüdnud seda tunnet alati elus hoida.”
Loe edasi Muusikast 3/2014