Mitmekesise loomingulise minevikuga helilooja Ülo Krigul (s 1978) oli aastatel 2019–2020 Eesti Filharmoonia Kammerkoori resideeriv helilooja. Siia albumile jõudsid sellest ajast kolm teost: “And the Sea Arose” (2019, koorile ja keelpillidele, sõnad Hedi Rosma Matteuse 14:29–32 ja Johannese 6:18 evangeeliumide alusel); “Aga vaata aina üles” (2019, a cappella koorile, sõnad Uku Masing, koostanud Hedi Rosma) ja “Liquid Turns” (2020, koorile ja elektroonikale). Plaadi juhatab sisse 2016. aasta rahvusvahelisel heliloojate rostrumil Wrocławis teise koha pälvinud “Vesi ise” (2015, koorile ja elektroonikale). Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestrit dirigeerib Kaspars Putninš.
Ülo Kriguli albumi muusika meenutab tasakaalustatuselt ja sujuvalt kulgemiselt Madalmaade polüfooniat, kuid on maalitud nüüdisaegsete täpselt tämbreid kombineerivate vahenditega. Muusika on kujunditelt selge ja fantaasiarikas, dramaturgiliselt meisterlikult läbi töötatud, rahulik ja samas pingestatud, kuhjuv, kulminatiivne, olev. See on parim koorimuusika – koor kui instrument on väga paindlikult kaasatud, õrnad ja täpsed on kohtumised ja sulandumised instrumentaalsete ja elektrooniliste kõladega. Samas on kõikjal tunda vaid koorimuusikale omast hingelist kvaliteeti.
“Vesi ise” juhatab koori ja elektrooniliste ruumihelide abiga albumi lummavasse maailma, mida võib tajuda suisa programmilisena – allveekaamera vaatlemas uusi ja uusi kihte ja liikumisi.
“And the Sea Arose” – sedagi võib kuulata kui merepilti. Aga võib ka tekstiraamatu abiga ja piibli salme välja otsides mõtiskleda.
“Aga vaata aina üles” – see kuueosaline kooritsükkel on kõige süvenenum, hingelisem osa plaadil. Kuuenda laulu “Kui vanasti räägiti tuulest, siis räägiti vaimust” on Uku Masingu legendaarseim tekst. Kompositsioon puhub selle taaskord helisema. Seda kuulates võib tunda, et Eestisse sündida on olnud sügav vaimne kogemus. See tsükli pikim laul on ühtlasi plaadi kuldlõikekohas asuv raskuspunkt.
“Liquid Turns” toob kuulaja hellalt meditatsiooni sügavustest tagasi läbi vetesügavuste müha ja kooriklastrite. Mõnusalt abstraktne kaugenemine milleski pühast, mille eest olla tänulik.