Üle-eestilisel koorijuhtide foorumil arutati koorimaastiku olulisi küsimusi

Hetk vestlusringist.

22.–23. märtsini toimus Tartus ja Tallinnas Eesti Koorijuhtide Liidu korraldusel üle-eestiline koorijuhtide foorum. Kahe tiheda päeva ettekannetes ja vestlusringides oli tuliseid teemasid, mureküsimusi ja lahenduste otsimist. Ettekannete ja vestlusringide vahele olid paigutatud koorijuhtide lühikesed persoonilood. Neis tutvustasid end Liisi Toomsalu (meeskoori Sakala ja segakoori Üits Viis dirigent), Silja Otsar (segakoori Hilaro dirigent ja Võru gümnaasiumi muusikaõpetaja), Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja, Läti päritolu noor dirigent Laura Štoma (kammernaiskoori Sireen dirigent), Janne Fridolin (segakoori Vox Populi, MUBA sega- ja poistekoori, Rahumäe põhikooli lastekoori dirigent), Raili Kaibald (Kärdla muusikakooli direktor, Kärdla sega- ja koolikooride dirigent) ja Kristjan Õmblus (21. kooli segakoori ja Mulgi segakoori dirigent).Motivatsiooni teemadel tegid ettekanded spordipsühholoog Aave Hannus – “Motivatsioonist tahte ja kireni” ning haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro – “Kust tuleb tolm ja kuhu kaob motivatsioon”.  Vestlusringid olid teemadega, nagu “Koorijuht ja tööandja”, kus Tartu vestlusringis osalesid Kaie Tanner (kooriühingu tegevjuht), Maire Murumaa (Otepää gümnaasiumi direktor), Kalle Vister  (rahvakultuurikeskuse direktor) ja Marleen Orumaa (koorilaulja, naiskoori Emajõe Laulikud president). Tallinnas vestlesid samal teemal Kaie Tanner, Margit Salmar (rahvakultuurikeskuse toetusmeetmete osakonnajuhataja), Andrus Umboja (Jõelähtme vallavanem, Harjumaa omavalitsusliidu juhatuse esimees), Tatjana Ait (Jõhvi gümnaasiumi direktor) ja Joosep Loidap (koorilaulja, segakoori Hannijöggi koorivanem). Teine teemadering oli “Kust tulevad meie järgmised koorijuhid?”, kus Tartus arutlesid Külli Kiivet (koorijuht, pedagoog), Kaari Kattai (koorijuht, pedagoog), Külli Lokko (koorijuht, E Stuudio koori- ja tantsukooli looja ja juhataja), Liine Palu (koorijuht, Heino Elleri muusikakooli vilistlane) ja Laura Štoma (koorijuht, Eesti Filharmoonia kammerkoori laulja).

*

Tallinnas kõnelesid Hirvo Surva (koorijuht, EMTA kooridirigeerimise osakonna juhtivprofessor), Ingrid Kõrvits (koorijuht, pedagoog, MUBA koorijuhtimise osakonna juhtõpetaja), Kristi Kiilu (EMTA muusikapedagoogika osakonna õppejuht ja õppekava koordinaator), Esper Linnamägi (Eesti Filharmoonia Kammerkoori tegevjuht) ja Leiu Ryland-Jones (koorijuht, Sibeliuse akadeemia koorijuhtimise osakonna õpilane).

*

Kolmas suur teemaring oli “Eesti koorimaastik 2040 – kas vormist kinni hoides kaotame sisu?”. Sel teemal rääkisid Tartus Küllike Joosing (koorijuht, Heino Elleri muusikakooli dirigeerimise osakonna juhataja), Tiit Toots (Võrumaa arenduskeskuse juht), Tõnis Lukas (riigikogulane, kultuurikomisjoni aseesimees, kultuuriminister 2019–2021), Mathilda Salum (koorilaulja, üle-eestilise neidudekoori Leelo koorivanem, Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni tudeng) ja Aurora Ruus (kultuuriajakirjanik). Tallinnas arendasid teemat aga Kuldar Schüts (koorijuht), Margus Toomla (laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja), Laine Randjärv (koorijuht, poliitik, kultuuriminister 2007–2011) ja Kristo Aab (koorilaulja, Coop-panga ärikliendisuhete juht). Kõiki vestlusringe modereeris Jorma Sarv. 

*

Kirjalikku jäädvustust oleks väärinud kõik ettekanded ja vestlusringid, selleks aga kahjuks tööjõudu ei jätkunud. Allpool on mõtete ja teemakäsitluste kokkuvõte kõige esimesest vestlusringist, kus teemal “Eesti koorimaastik 2040 – kas vormist kinni hoides kaotame sisu?” kõnelesid Heino Elleri muusikakooli dirigeerimise osakonna juhataja Küllike Joosing, Võrumaa arenduskeskuse juht Tiit Toots, riigikogulane Tõnis Lukas, neidudekoori Leelo koorivanem Mathilda Salum ja kultuuriajakirjanik Aurora Ruus.

Esmalt esitas moderaator Jorma Sarv küsimuse: mis võiks koorimaastikul jääda samaks ja mis peaks muutuma? Koorijuht ja Heino Elleri muusikakooli dirigeerimisosakonna juhataja Küllike Joosing ütles alustuseks, et mis peab püsima ja jääma samaks, see on koorijuhtimise õpe. See garanteerib, et meil on jätkuvalt dirigente ja laulupeod saavad toimuda. Ta arvas aga, et koorilaulja roll võiks muutuda. Lauljate panus ja soov vastutada võiks oleks suurem.Üle-eestilise neidudekoori Leelo laulja ja koorivanem Mathilda Salum tuli välja arvamusega, et tema näeb, et noorte huvi kooris laulda on tõusuteel. Kahtlemata on laulupidu üks tegur, mis toob inimesed koori laulma, aga seal olles juba saadakse aru, et tegelikult see ongi miski, mis meeldib ja millega sooviks edaspidigi tegelda. “Paljud  klassiõed tulid laulupeo eel koori laulma ja nad nii kaifisid kõike laulupeoga seonduvat, et pärast pidu nad jätkasid.”Võrumaa arenduskeskuse juht Tiit Toots kinnitas, et samaks peab jääma laulupidu ise: “Tänapäeva ühiskonnas on üha keerulisem saada inimesi ühise eesmärgi nimel “ühe mütsi” alla. Laulupeol see sünnib ja see on võimas tunne, kui kõik koos “Mesipuud” laulavad.” Tiit Toots aga möönis, et see on muidugi n-ö jäämäe tipp. Alles peab jääma kogu laulupeoliikumine ja koorikultuur üle Eesti, sest sellele laulupidu toetub. “See traditsioon on meile esivanemate antud ja meie kohustus on seda hoida, et me saaksime kunagi ka laulupeo 200. aastapäeva tähistada.” Asjana, mis vajaks muutusi, väljendas Tiit Toots muret koorijuhtide järelkasvu pärast. Ta tõi välja oma Võrumaa statistika, kus poistekoore on alles jäänud viiest kaks, mudilaskoore on seitsmest kolm ja esmakordselt on maakonnas selliseid koole, kust ei lähe ühtegi kollektiivi laulupeole. Kultuuriajakirjanik Aurora Ruus tõi esile, et oluliste teemade üle küll arutletakse, aga need sageli ei jõua kabinettidest ja toimumispaikadest kaugemale. Ta osundas, et ajakirjanikke, kes võiksid ja jõuaksid olulisi teemasid kajastada, on jätkuvalt liiga vähe. “Kuidas teha nii, et kooriliikumise mured ja rõõmud jõuaksid laiema üldsuseni ja seda ka siis, kui tulemas ei ole laulupidu? Kuidas tagada, et laiemas ühiskondlikus arutelus oleks see teema kogu aeg pildil,” tõstis ta üles küsimusi.Mathilda Salum tõi välja, et kooriliikumises on pidevalt oluline osa erinevatel seltsidel, nagu naislaulu selts, meestelaulu selts jt. Ta mainis, et koor, kuhu tema kuulub, üle-eestiline neidudekoor Leelo, teeb uue hooaja plaane alati arvestades sellega, mis üritused on ees naislaulu seltsil. Nad löövad neis kaasa ja võtavad osa võistulaulmistest. Tiit Toots jätkas omavalitsuste teemaga ja ütles, et omavalitsused mõistagi toetavad alati maakondlikke laulu- ja tantsupidusid, mille traditsioon on ka juba väga vana. Ta toetas samuti mõtet, et kui kooriliikumine peaks olema aktiivsemalt pildil ka siis, kui on n-ö laulupidude vaheline aeg.Moderaator Jorma Sarv avas seejärel teema, millised ootused on koorile ja mida koorijuhtidena peaksid teistmoodi tegema.Küllike Joosing leidis, et üks asi, mida koorijuht ei peaks tegema – ta ei peaks kooris kõike ära tegema, vaid oskama ka delegeerida. “Meil on peale kasvamas uus põlvkond, kes õnneks ei mõtle, et nad peavad nagu tööhobused kõik ise ära tegema. Nad teavad-tunnevad oma tugevusi ja pädevusi ning oskavad ka ülesandeid jagada.” Ta jagas muret, et eriti maakondades ja väiksemates paikades on dirigendil liiga suur koormus, aga samas on vaja aru saaada, et dirigenti on tarvis hoida. Kui nad peavad tegelema kõige organiseerimisega, siis nad väsivad ja võivad läbi põleda.

Mathilda Salum vahendas oma kogemust, et koori liikmed tahavadki ise tegevustes kaasa lüüa, kuigi see vajab vahetevahel natuke dirigendi suunamist. “Kasvõi alates uute lauljate ristimisest. Ja kui sul on huvi dirigeerimise vastu ja tahad õppima minna, siis alati dirigendid toetavad ja annavad võimalusi koori ees kätt proovida. See võikski nii olla, et dirigendid kasvavad sellest samast koorist välja.” Mathilda Salum tõi välja ka mõtte, et kui on stipendiumid õpetajate koolitusele, siis kas ei saaks neid toetusi laiendada ka dirigendikoolitusele.

Aurora Ruus tõi arutlusse tasude teema ja võrdluse tantsutrennidega. “Inimesed on oma tantsutrennide eest valmis küllaltki suuri summasid maksma. Tuleks saavutada selline mentaliteedi muutus, et ka kooris lauldes oleks loomulik asi maksta mingit sorti osalustasu.” Aurora Ruus võttis ka jutuks stipendiumid ja ütles, et Tartu ülikooli üliõpilaste senati liikmena on seal juba mõnda aega mureküsimuseks kõrghariduse rahastus. Ta tõi välja sellise muret tekitava fakti, et Eesti on maailma esikolmikus kõrghariduse vähese kättesaadavuse poolest. Raskem on tulla edasi õppima just väiksematest kohtadest ning riik ja omavalitsus võiksid rohkem toetada noort, kes tahab edasi õppida, kuid kus peres ei ole selleks piisavalt rahalisi vahendeid.”

Tõnis Lukas tõdes, et südamega oma tööd tegevad inimesed mõtlevad ühtemoodi. Selles osas, mis peaks jääma samaks, tõi ta välja, et samaks peaks jääma vaimustus. “Siin on välja toodud probleeme, näiteks seda, et on neid, kellel jääb laulu- või tantsupeole minemata, sest ei ole piisavalt võimalusi ja juhendajaid. Probleeme on muidugi alati, aga mis meid kannab ja mis peab jääma, see on rahvuslik vaimustus.”Tõnis Lukas rääkis ka, et laulupidu on see kokkutulemise vorm, mis meile, eestlastele, on meeldinud ja sobinud juba 156 aastat ja selles järjepidevuses on suur jõud. Oluline on ka kvaliteet, taseme hoidmine. Kuid tee kvaliteetse koorilauluni ja laulupeole jõudmiseni on pikk, see algab juba lasteaia muusikatundidest. Ta ütles, et on seisnud selle eest, et lasteaedadest ei jäetaks ära muusikakasvatust. “Kogu püramiid peab püsima ja ühtegi kivikest sellest ehitusest ei saa välja võtta.”Ühtlasi võttis Tõnis Lukas jutuks ka selle, et riigikogule on esitatud laulu- ja tantsupeo seaduse projekt. “Lätis ja Leedus on laulu- ja tantsupeo seadus juba mõnda aega olemas. Meie laulupeod on UNESCO pärandis koos, aga neil on riiklik seadus, meil veel ei ole. See aga on väga oluline, et laulupeole oleks tagatud riiklik tugi ja partnerite kohustused, et riik saaks kanda hoolt kollektiivide juhtide järelkasvu eest.”