2023. aasta sügisel Tallinna Metodisti kirikus salvestatud Rudolf Tobiase “Joonas” jõudis mulluse aasta lõpuks plaadi näol kuulajani, tähistades olulist verstaposti eesti muusika ühe sümbolteose “järelelus” – esimest korda on eesti esimene oratoorium jäädvustatud helikandjale eesti keeles. CD on välja andnud plaadifirma Ondine, esitajateks Tõnu Kaljuste juhatusel Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester (laiendatud koosseisud), RO Estonia poistekoor, chorus mysticus, solistid Mirjam Mesak, Kai Rüütel-Pajula, Mati Turi, Taavi Tampuu ja Raiko Raalik, helirežissöör on Enno Mäemets.
Kõnealuse salvestise taga seisab dirigentide Tõnu Kaljuste ja Mai Simsoni suur ning põhjalik aastatepikkune töö, mille tulemusena valmis uus, helilooja mitmetele käsikirjadele toetuv tekstikriitiline partituuri redaktsioon koos eestikeelse tekstiga. Tobiase oratoorium on teatavasti originaalis saksakeelne, kuid eestikeelse versiooni “eluõiguse” kasuks räägivad nii uurimistöö käigus leitud eestikeelne libreto kui ka näiteks Tobiase kirjavahetus Karl Eduard Söödiga, mis annab tunnistust helilooja kavatsustest mitte piirduda üksnes saksa keelega.
Eesti keeles on “Joonas” tulnud Eesti kontserdisaalides esitusele nüüdseks juba mitu korda, aga sellest kahtlemata veel ei piisa, et publiku teadvuses kinnistuda, seega on üllitatud plaat äärmiselt huvipakkuv. Öeldut arvesse võttes on huvitav täheldada, et CD ise ei näi olevat esmajoones eestikeelsele kuulajale mõeldud olevat: bukleti tutvustav sisuline tekst on esitatud vaid inglise keeles. Ambitsioon Tobiase suurteost laiemalt tutvustada on ju igati tervitatav ja rahvusvahelist tähelepanu on see kahtlemata väärt, aga kasvõi napp eestikeelne ülevaade olnuks just eestikeelse variandi esmakordsel väljaandmisel ilus kummardus nii keelele endale kui eestlasest kuulajale.
Tobiase “Joonas” ei ole lihtsalt üks sümbol või üks “esimene” eesti muusikaloos, vaid igapidi vaheldusrikas helitöö. Muusikaliselt on oratoorium kontraste täis, ulatudes mastaapsetest dramaatilistest piltidest kammerlike lüüriliste sisekaemusteni. Siin vahelduvad vormid, meeleolud ja kooslused; harmooniline plaan ning kõlavärvid pakuvad palju avastamisrõõmu. Lisaks kõigile tuntud majesteetlikule koorinumbrile “Sanctus. Püha, püha” leiab mitmeid teisi pärle, mis väärivad tundmaõppimist. Ka sõnumilt on “Joonas” sisutihe ja tänapäevalgi aktuaalne, pakkudes rohkelt mõtteainest (kellele kainestavat, kellele lohutavat) ning võimalust suhestuda nii isiklikul kui kollektiivsel tasandil. Viimast võimaldab eestikeelne versioon iseäranis hästi.
Kuulamisjärgne mulje plaadist on suurepärane (meenus kohe 2023. aasta kontserdilt saadud meeliülendav elamus) ja raske olekski midagi muud oodata, kui esitajateks on Eesti muusikute paremik. Kõlapilt on küps ja nüansseeritud, koor ja orkester omavahel heas tasakaalus ning solistid igati tasemel. Ka tekst on bukleti abita selgesti arusaadav, mis väärib eraldi kiidusõnu. Kuigi tegu on mahuka teosega, mööduvad kaks tundi pea märkamatult ning mitmed motiivid jäävad veel kauaks helisema. On tõsiselt hea meel, et Tobiase kunagine visioon on omal moel realiseerunud ja pealegi nii kaunil kujul!
