Riia uue kontserdisaali ehitamise osas on saabumas selgus. Kui Riia volikogu annab nõusoleku, toetab valitsus ettepanekut rajada uus kontserdisaal kongresside majja. Kontserdipaigana jääb kasutusse ka Suurgildi hoone, kus on aga peagi algamas remont. Läti kultuuriminister Nauris Puntulis mõistab muusikuna teistest poliitikutest paremini, et kui pealinnas korralikku akustilist kontserdisaali pole, on riigi kultuuriruumis midagi äärmiselt olulist puudu.
Praegu toimuvad suuremad kontserdid Suurgildi hoones ja seal harjutab ka Läti rahvusorkester, kuid heast akustikast on asi kaugel. Dirigentidest on seda ERSOga Riias esinedes üsna teravalt väljendanud ka Neeme Järvi. Kultuuriminister Puntulis tõdeb: “Läti võib olla uhke mitme kontserdisaali üle mujal piirkondades, kuid paradoksaalselt just pealinnas Riias seni hea akustikaga kontserdipaika pole.”
Korraliku kontserdisaali rajamist Riiga on arutatud juba kolmkümmend aastat. Siin on kokku põrkunud nii rahaküsimused, riigi ja linna huvid kui ka erahuvid. Põhivaidlus käis uue saali asukoha ümber. Pakutud on näiteks riigile kuuluvat kunagist kommunistliku partei keskkomitee hoonet, mis tuleks kontserdisaali rajamiseks maha lammutada, ent arhitektid on sellele vastu. Võimalikuks asupaigaks on välja käidud ka Daugava keskel asuvat tammi ja ekspeaminister Andris Škele räägib ikka veel talle kuuluvast sadamaalast ehk Andrejostast kui võimalikust ehituskrundist. Erinevalt parteihoonest pole aga kongresside maja vaja päris maha lammutada. Usutakse, et lõppotsus on võimalik teha lähinädalail, sest projekteerimisraha on juba olemas.
Riias nii pikalt väldanud vaidlused ei pruugi maailma vaates ollagi midagi erilist, sest suurte ja oluliste kultuuriobjektide rajamine on kulgenud pea kõikjal läbi suurte arutelude ja võtnud palju aega.
