Avastati 320 aastat teadmata Bachi orelitööd
Saksamaal esitati esmakordselt pärast 320 aastat Johann Sebastian Bachi senitundmatuid oreliteoseid. Saksamaa kultuuriminister Wolfram Weimer nimetas kahe teose avastamist muusikamaailma suurhetkeks. Mõlemad helitööd tulid ettekandele Leipzigi Tooma kirikus, kuhu Bach on maetud ja kus ta töötas 27 aastat kantorina. Teosed esitas hollandi organist Ton Koopman, kes ütles, et on uhke, et sai olla esimene, kes neid pärast 320 aastat mängis. Koopman lisas, et palad on väga kõrge kvaliteediga ja kujutavad endast suurt väärtust tänapäeva orelimängijatele, kuna sobivad ka väiksematele orelitele.
Kõnealused oopused pälvisid teadlase Peter Wollny tähelepanu 1992. aastal, kui ta kataloogis Bachi käsikirju Brüsselis Belgia kuninglikus raamatukogus. Oreliteosed – “Chaconne” d-moll BWV 1178 ja “Chaconne” g-moll BWV 1179 – olid kuupäeva ja allkirjata. Järgneva 30 aasta jooksul töötas Wollny selle nimel, et teoste autorlus kindlaks teha.
Arvatakse, et leitud palad kirjutas Bach oma loometee alguses, kui ta töötas organistina Arnstadtis. Wollny, kes on nüüd Leipzigi Bachi arhiivi direktor, ütles, et neis ilmneb mitmeid jooni, mis on iseloomulikud üksnes Bachile – stiilitunnuseid, mida leidub Bachi varase perioodi teostes ja mitte ühegi teise helilooja loomingus. Need teosed kirjutas 1705. aastal üles Bachi õpilane Salomon Günther John. Nüüd on need lisatud Bachi teoste ametlikku kataloogi.
Suri kontserdimaju projekteerinud tipparhitekt Frank Gehry
5. detsembril suri legendaarne arhitekt Frank Gehry, kelle projekteeritud hooneid leiab nii Euroopast kui ka Ameerikast, tuntuimate hulgas on Hispaanias Bilbaos asuv Guggenheimi muuseum ja Walt Disney kontserdimaja Los Angeleses. Tema loodud on ka Berliinis asuv Pierre Boulezi saal ning Louis Vuittoni fondi hoone Pariisis.
Frank Gehry, sünninimega Ephraim Owen Goldberg, oli juudi päritolu Kanada-USA arhitekt, kelle loomingus esineb enim modernismile ja futurismile omaseid jooni. Pere kolis USAsse 1947. aastal, kui Frank Gehry oli 18-aastane.
1962. aastal asutas Gehry Los Angeleses oma arhitektuuribüroo. Tema karjäär sai tuule tiibadesse pärast tema oma kodu valmimist (1980), mis tekitas küll naabruskonnas kahetisi emotsioone, kuid jäi innovaatilise kujundusega silma mitmetele tulevastele klientidele. Ta elas seal 2017. aastani, kui valmis tema uus kodu Santa Monicas. Edaspidi sai Gehry büroo rohkelt tellimusi ka avalike hoonete projekteerimiseks – esimesena neist valmis 1980. aastal Santa Monica kaubamaja Californias, mille projektis sidus Gehry traditsioonilise arhitektuuri futuristlike konstruktsioonidega. Seda võib pidada esimeseks tööks, mille järgi hakkas avalikkus Gehry stiili tundma.
1990. aastate alguseks oli Gehry saavutanud rahvusvahelise tuntuse. 1997. aastal, kui valmis Guggenheimi muuseum, oli Gehryst saanud üks maailma tipparhitekte. Järgnenud aastatel jäi Gehry Guggenheimi menust inspireerituna tegema sarnases stiilis, plekkfassaadidega dekonstruktivistlikke hooneid. Neist tuntuim on Walt Disney kontserdimaja Los Angeleses (2003), mis on kompositsioonilt Guggenheimiga üsna sarnane. Alates sajandivahetusest muutus Gehry looming mitmekülgsemaks, kui ta hakkas looma lisaks muuseumitele ka teistsuguste funktsioonidega avalikke hooneid nagu Uue Maailma kontserdimaja Miamis (2011) ning mitmesugused hooned ülikoolide juures üle maailma.
Gehry võitis kõik tippauhinnad, sh Pritzkeri preemia, mis on mainekaim rahvusvaheline arhitektuuriauhind, nn arhitektuuri Nobeli preemia, ja Praemium Imperiale arhitektuuri alal (1992) – Jaapani keiserliku perekonna toetatava elutööpreemia kunstide valdkonnas.
Pianist Gabriela Montero esines Nobeli auhinnatseremoonial
Venezuela pianist Gabriela Montero esines 2025. aasta Nobeli rahupreemia tseremoonial rahupreemia laureaadi María Corina Machado kutsel. Montero esitas tseremoonial improvisatsiooni Venezuela helilooja Simón Díazi tuntud laulu “Mi Querencia” teemal.
Montero sõnul oli esinemine sügavalt sümboolne ning pühendatud Venezuela rahvale, kelle demokraatlik tahe on tema hinnangul viimastel aastatel maha surutud. Muusik rõhutas, et muusika roll ei ole tema arvates üksnes meelt lahutada, vaid ka moraalset vastutust kanda ning tõde esile tõsta. Tema hinnangul on kultuuri ja muusikat Venezuelaski kasutatud poliitilise propaganda tööriistana, mistõttu peab ta oluliseks kasutada oma esinemist vastupidise sõnumi edastamiseks. Montero nimetas María Corina Machadot inimeseks, kes kehastab selliseid väärtusi nagu julgus, väärikus ja järjekindlus ning kelle tegevus on andnud paljudele venezuelalastele lootust. Pianisti sõnul peab ta suureks auks võimalust esineda tema riigi jaoks nii olulisel hetkel rahvusvahelisel laval.
Ingrit Malleus võitis Romano Gandolfi nimelise konkursi
28.–30. novembrini toimus Itaalias rahvusvaheline Romano Gandolfi nimeline koorijuhtide konkurss, mille võitis Eesti dirigent Ingrit Malleus.
Eelvoorust valiti kolmevoorulisele konkursile 15 osalejat. Kõik voorud koosnesid loosiga tõmmatud teostega kavadest. Teise koha pälvis konkursil Fiorella Monsorno (Itaalia) ja kolmanda Franco Basili (Argentiina). Oma tugevuseks peab võitja Ingrit Malleus oma varasemaid kogemusi ning suhtlemisvalmidust eri kollektiividega. Äsjast võistlust peab ta suureks ja oluliseks õppetunniks – kolm vooru nõudis osalejatelt-dirigentidelt erakordselt mahuka repertuaari ettevalmistamist. “Ma ei ole ühelgi nii raskel konkursil varem osalenud,” tunnistab Malleus.
Eestist võttis osa ka Ode Pürg, kes pääses finaali. Võistlejaid oli Argentiinast, Eestist, Hongkongist, Indoneesiast, Itaaliast, Lõuna-Koreast, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, USAst ja Ühendkuningriigist. Žüriisse kuulusid Ruben Jais (Itaalia, esimees), Petra Grassi (Itaalia/Sloveenia), Dimitris Ktistakis (Kreeka), Sanders Lau (Hongkong, Hiina), Theodora Pavlovitch (Bulgaaria), Daniele Sconosciuto (Itaalia) ja Michele Vannelli (Itaalia).
Malleus on kooridirigeerimist õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, EMTAs, Berliinis Hanns Eisleri nim ülikoolis ja Helsingis Sibeliuse akadeemias. 2024. aastal võitis ta VIII Eesti noorte koorijuhtide konkursi. Ingrit Malleus on Euroopa Kooriakadeemia koosseisu laulja, Helsingis tegutsevate eestlaste koori Siller peadirigent ning Musiikkitalo kontsertkoori hääleseadja.
200-aastase Viini muusikapoe saatus ohus
Viinis asuv pikkade traditsioonidega muusikapood Musikhaus Doblinger, mis on tegutsenud juba üle 200 aasta aadressil Dorotheergasse 10, võib veel sel aastal kaotada oma ajaloolise asukoha. Probleem sai alguse, kui endine üürnik lõpetas omanikuga lepingu, mis omakorda tühistas muusikapoe allüürilepingu. Nüüd keeldub hoone omanik lepingut pikendamast. Kuigi kuulus muusikapood kuulutab endiselt, et on majanduslikult stabiilne ja omab suurt muusikapublikatsioonide varu, umbes 430 000 nimetust, oleks kolimine äärmiselt keeruline ja kulukas. Tulevik on ebaselge: kui uue lepinguni ei jõuta, võib Doblinger pärast sajandeid kestmist oma senises vormis tegevuse lõpetada.
27. novembril algatati petitsioon poe toetuseks, lühikese ajaga koguti 10 000 allkirja. Petitsiooni algatajad leiavad, et selline pikaajaline ja ajalooliselt väärtuslik muusikaasutus ei tohiks kaduda üksnes seetõttu, et rendileping lõppes.
Grawemeyeri preemia
Austraaliast pärit helilooja Liza Lim pälvis ühe maailma tähtsama kaasaegse muusika auhinna, Grawemeyeri preemia. Tunnustust annab igal aastal välja Louisville’i ülikool (USA) ning sellega kaasneb rahaline auhind
100 000 USA dollarit, mis teeb sellest ühe kõige rikkalikuma autasu klassikalise muusika valdkonnas.
Lim võitis auhinna oma tšellokontserdiga “A Sutured World”, mis on kirjutatud kuulsale tšellistile Nicolas Altstaedtile. Teos tuli esiettekandele 2024. aasta oktoobris Münchenis Baieri Raadio sümfooniaorkestriga ja pälvis kiiresti rahvusvahelist tähelepanu.
Teose peamine idee põhineb kontseptsioonil, kus erinevad killud ja fragmendid “liimitakse kokku”, nagu Jaapani kintsugi kunstis, kus katkised keraamilised esemed parandatakse kullaliimiga, et rõhutada nende armikohti ning muuta need uue ilu kandjateks. See metafoor osundab ühiskonna killustatuse ja tervenemise teemadele.
Liza Lim on ka tunnustatud muusikauurija ja -pedagoog. Tema loomingut on tellinud ja esitanud paljud maailma juhtivad orkestrid ja festivalid.
Lufthansa keeldus Guadagnini viiulit salongi lubamast
Rahvusvaheliselt tunnustatud saksa viiuldaja Carolin Widmann kritiseerib Lufthansa instrumentidele kehtestatud reegleid pärast hiljutist lendu 1782. aasta Guadagnini viiuliga. Ta kirjutas avaliku kirja Lufthansa juhile, kutsudes lennufirmat üles uuesti läbi vaatama oma instrumentide vedamise poliitikat
Juhtum leidis aset Helsingis Vantaa lennujaamas, kus Lufthansa personal väitis, et Widmanni viiulikast ületas käsipagasi mõõtmete piirmäära, mistõttu tema instrumenti ei lubatud salongi kaasa võtta. Kuna Widmann ei nõustunud oma 1782. aasta Guadagnini viiulit pagasisse ära andma, otsustati tühi pillikast panna lennuki pagasihoidlasse ja viiuldaja pidi kogu reisi hoidma viiulit kampsunisse mähitult oma süles.
See juhtum on tekitanud klassikalise muusika kogukonnas laiema arutelu ning kutsunud esile teiste muusikute toetuse. Lufthansa vastas kirjale üldise selgitusega, et käsipagasi reeglid on mõeldud selleks, et jagada pagasi koormust ning et muusikariista saab vabalt käsipagasina kaasa võtta, kui see mahub ettenähtud mõõtmetesse. Kuid paljud muusikud ja esinejad leiavad, et need piirangud ei võta piisavalt arvesse haruldaste ja ajalooliste instrumentide eripära ning võivad pille kahjustada.
95-aastane Jorma Panula dirigeeris Sibeliuse 160. sünniaastapäeva kontserdil
Helsingi filharmooniaorkestri Jean Sibeliuse 160. sünniaastapäeva tähistaval kontserdil oli õhtu dirigentide hulgas ka 95-aastane Jorma Panula, üks olulisemaid soome dirigeerimise õpetajaid ja muusikamaailma mõjukamaid meistreid.
Panula mõju ulatub üle mitme põlvkonna, ta on Soome kuulsamate dirigentide, nagu näiteks Esa-Pekka Salonen, Mikko Franck, Sakari Oramo, Jukka-Pekka Saraste, Osmo Vänskä, Klaus Mäkelä, Santtu-Matias Rouvali, õpetaja. Panula juures on õppinud ka Risto Joost ja Henri Christofer Aavik.
Probleemid Pavarotti kuju ümber
Itaalia ooperilegendile Luciano Pavarottile pühendatud pronkskuju Pesaro linnas on sattunud rahvusvahelise poleemika keskmesse, kuna hiljuti rajatud ajutine uisuväljak on mälestusmärgi osaliselt sisse piiranud. Skulptuur, mis avati alles 2024. aastal, on nüüd ümbritsetud pleksiklaasiga, mistõttu tenor oleks justkui põlvini jäässe vajunud. Alternatiivina nähakse Pavarotti ümbritsemist puust kastiga. Pavarotti lesk proua Mantovani leiab, et see on kuulsa laulja mõnitamine. Lahendust olukorrale ei ole siiani leitud.
VARIA
Viini kultuurinõunik Veronica Kaup-Hasler tühistas Viini filharmoonikute suvise Schönbrunnis peetava vabaõhukontserdi toetuse. Kõnealune kontsert on rahvusvaheliselt väga tuntud ja orkestri “kingitus Viini rahvale”. Kärpe summa on veerand miljonit eurot. Orkester väidab, et ei saa üritust ilma toetuseta jätkata.
Selle aasta Bayreuthi festivali piletid müüdi hiljuti läbi 90 minutiga. Festivali korraldajate sõnul on neil hea meel suure nõudluse üle, mis näitab festivali publiku suurt huvi programmi vastu. Bayreuthi festival tähistab tänavu 150. aastapäeva ja lojaalsed fännid soovivad kohal olla. Sellist 90 minutiga toimunud läbimüüki pole Bayreuthis aastakümneid nähtud.
