Heli Jürgenson – Postimehe aasta inimene 2025
6. jaanuaril selgus, et Postimehe aasta inimeseks valiti mulluse laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson. Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi sõnul valis toimetus aasta inimese, kes väärib oma tegude eest terve möödunud aasta jooksul kõige enam tunnustust, juba 29. korda.
“Postimehel ja laulupidudel on eriline, üle aegade ulatuv side, mida pole ühelgi teisel institutsioonil Eestis. Postimees oli juba Johann Voldemar Jannseni isikus laulupeo sünni juures ja sellele hoogu andmas. Sellest ajast saadik oleme “vanema vennana” kirjasõnas ja pildis igal laulupeol kohal olnud,” lausus Hõbemägi.
Riho Pätsi Koolimuusika Fond tunnustas muusikahariduse edendajaid
Riho Pätsi Koolimuusika Fondi 2025. aasta laureaadid on muusikaõpetaja Ly Tammerik (Gustav Adolfi gümnaasium) ning solfedžo- ja muusikaloo õpetaja Ene Oltre (Pärnu MK). Laureaaditunnistuse juurde kuulub ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärk ja stipendium 1000 eurot. Parima muusikapedagoogilise magistritöö eest antakse tunnustus Pelgulinna gümnaasiumi muusikaõpetajale Anneli Riisalule.
Ly Tammerik on kauaaegne hinnatud muusikaõpetaja ja dirigent. Ta juhatab nii GAGi mudilas- kui ka poistekoori, mis osalevad regulaarselt laulupidudel ning astuvad aktiivselt üles mitmesugustel koolivälistel sündmustel. Ta on algatanud ja korraldanud GAGi solistide konkursi “Hõbehääl”. Tema pedagoogilist loomingut rikastab õppematerjal “Esimesed sammud plokkflöödiga”, mis pälvis 2011. aastal esikoha haridusportaali Koolielu õppematerjalide konkursil.
Ene Oltre on Pärnu MK pühendunud solfedžo- ja muusikaloo õpetaja, kes on paistnud silma erilise võimega muuta teooriaained õpilastele huvitavaks ja arusaadavaks. Tema metoodika seob loovalt muusikaloo ja solfedžo, arendades nii sisemist kuulmist, noodilugemist kui ka laiemat kultuurilist silmaringi. Tunnustust väärib ka Oltre põhjalik koostöö lastevanematega ning tema väsimatu enesetäiendamine. Paljud õpilased soovivad pärast muusikakooli põhiõpinguid jätkata tema lisa-aasta kursustel, mis räägivad muusikaloost kui kultuuriloost laiemalt. Enel on käsil doktoriväitekiri, milles keskendub solfedžo õpetamise teoreetilistele ja praktilistele küsimustele.
Anneli Riisalupaistis juba 2020. aastal EMTAs alanud muusikapedagoogika õpingute ajal silma aktiivse üliõpilasesindajana. Magistriõpingud TLÜ ja EMTA ühisõppekaval muusikaõpetaja erialal lõpetas ta 2025. aastal cum laude. Tema magistritöö keskendus digioskuste lõimimisele muusikaõpetuses, uurides GarageBand’i võimalusi VII klassi õpilaste loovuse arendamisel. Õpetajatöö kõrval tegutseb Riisalu dirigendina, juhatades Tallinna Poistekoori ettevalmistuskoore, Politsei- ja Piirivalveameti segakoori jt.
Vanemuise teater muutis nime
Alates selle aasta 1. jaanuarist kannab Vanemuise teater ametlikult nime Eesti rahvusteater Vanemuine. Teatrijuht Aivar Mäe rääkis, et see aitab etendusasutust välismaal paremini tutvustada. Ent kui rahvusooper Estonia nimetuse taga on riigikogus vastu võetud seadus, siis Vanemuine kannab juriidiliselt ka edaspidi nime Teater Vanemuine ehk uue nimega esitletakse end avalikkusele.
Mäe sõnul on Vanemuine rahvusteatri nimetust aastakümneid soovinud: “Ühest küljest oleme Eesti vanim teater ja tegelikult ka Eesti esimene muusikateater, kus juba XIX sajandi lõpul tuli esimene muusikatükk välja. Meid külastab kõige rohkem publikut ja me teeme kõige rohkem eesti algupärandeid. Ma arvan, et eesti kultuuriruumis on meil väga oluline koht.”
Möödunud aastal andis Vanemuine 461 etendust ning teatrit külastas pea 170 000 inimest. Teatrijuhi sõnul läheb Vanemuisel väga hästi ning edu taga seisavad kunstilised juhid Tanel Jonas, Jevgeni Grib ja Risto Joost. “See kunstiline kolmik tunnetab oma rolli väga selgelt. Ideed, repertuaari valik ja planeerimine on väga kõrgel tasemel,” tõi Mäe välja. “Me leiame ka aega, et ringi käia ning sellel aastal teeme kolm väljasõitu, millest kõige tähtsam on Läti rahvusooper, kus me oleme nädal aega.” Ka Eestis plaanitakse jätkuvalt ringi liikuda. Mäe sõnul on kindlad kohad, kus etendusi andmas käiakse, näiteks Haapsalu, Pärnu, Viljandi, Paide, Narva, Jõhvi, Võru ja Põlva.
Saaremaa ooperipäevade peaprodutsendina asub tööle Priit Mikk
Sellest aastast on Saaremaa ooperipäevade peaprodutsent Priit Mikk, kes võttis töö üle Kertu Orrolt.
Priit Mikk on 20-aastase kogemusega projektijuht ja produtsent ning agentuuri Amazing Productions asutaja. Ta on olnud SA Tartu 2024 juht, kahe viimase laulupeo lauluväljaku korraldusjuht ning mitmete rahvusvaheliste konverentside produtsent. Ta on produtsendina vastutanud Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõttude eest, samuti iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva, Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ja muude riiklikult oluliste ürituste korralduse eest. Ühtlasi on Mikk Tallinna ülikooli ürituste produktsiooni õppejõud ning andnud loenguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Estonian Business Schoolis ja Tallinna Majanduskoolis. “Saaremaa ooperipäevad on Eesti kultuurisuve suursündmus, mis on kindlasti oluline ka regionaalses plaanis, ning mul on väga hea meel, et saan selle korraldusele õla alla panna, ” sõnas Priit Mikk.
Priit Mikul on EMTA ja EBSi kultuurikorralduse eriala ühisõppekava magistrikraad ja bakalaureusekraad TLÜ reklaami ja imagoloogia erialal.
Marje Lohuaru pälvis ERKFi eristipendiumi
14. detsembril toimus Mustpeade majas Eesti Rahvuskultuuri Fondi sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert. Fondi nõukogu esimees Olav Ehala andis seal üle traditsioonilise eristipendiumi, mille pälvis 2025. aastal EMTA professor, pianist ja pedagoog ning Eesti Pillifondi eestvedaja Marje Lohuaru. Stipendiumiga tunnustatakse tema eesti kultuuriloo heaks tehtud tööd ja innustatakse edaspidigi eesti kultuuri hüvanguks töötama.
Ühtlasi kuulutati välja Stipendium Estonicumi Eri Klasi laureaat 2025, mille sai eesti video-, performance’i- ja teatrikunstnik, Eesti Kunstiakadeemia professor Ene-Liis Semper.
SA Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu eraldas lõppenud aastal 350 stipendiumi ja toetust 122 allfondist ligi 430 000 euroga. 34 tegevusaasta jooksul on stipendiumideks ja toetusteks eraldanud juba üle
7 miljoni euro.
“Kotzebue-kõnelused” tõid rahvadiplomaatia tänukirja
10. detsembril andis välisminister Margus Tsahkna Art Depoo galeriis üle välisministeeriumi peapreemia ja rahvadiplomaatia tänukirjad nendele, kes “on muutnud Eesti lood maailmas kuuldavaks ja nähtavaks”. Tänukirjad pälvisid ka EMTA professor, muusikateadlane Kristel Pappel ja kultuuriloo õppejõud Harry Liivrand “Kotzebue-kõneluste” korraldamise ja silla ehitamise eest Eesti ja Saksa kultuuriringkondade vahele.
Nii Saksa kui ka Eesti teatri- ja kirjandusloos olulist rolli mänginud August von Kotzebuele (1761–1819) pühendatud konverentsi korraldatakse Liivranna algatusel alates 2012. aastast Berliin-Brandenburgi teaduste akadeemia ja EMTA koostöös vaheldumisi Berliinis ja Tallinnas, üritust on toetanud Eesti saatkond Berliinis. “Kotzebue-kõnelusi” on läbi viidud 14 korda, Berliin-Brandenburgi TA seerias “Berliner Klassik” on välja antud kaks artiklikogumikku ja praegu valmistatakse ette kolmandat. XV “Kotzebue-kõnelused” toimuvad tänavu oktoobris Berliinis.
Pärnu nüüdismuusika päevad 2026
Eesti Arnold Schönbergi ühingu korraldatavad Pärnu nüüdismuusika päevad toimusid tänavu 17.–25. jaanuarini teemal “Kompositsioonimudelid 9. Muusikastiili(de de)konstruktsioon”. Viidi läbi sümpoosion, kaks muusikastiili konstrueerimise töötuba, loengkontsert “Paradigmad”, laval Repoo Ensemble, “Magamiskontsert” jpm. Töötoa eesmärk oli luua uues muusikastiilis multimeediumikompositsioon. Nüüdismuusika oskuskeele projektiga jätkati vikipeediapõhise nüüdismuusika oskuskeele käsiraamatu koostamist.
“Jazzkaare” peaesineja selgunud
“Jazzkaar” kuulutas välja 2026. aasta kevadise festivali peaesineja, kelleks on Uus-Meremaalt pärit souli ja jazz’i mõjutustega RnB-artist Jordan Rakei.
Londonis tegutseva laulja, multiinstrumentalisti ja produtsendi loomingus põimuvad soul, jazz, indie, kaasaegne popmuusika ning RnB. Rakei on avaldanud kuus albumit, sh “The Loop” (2024) ja kontsertalbum “Live from the Royal Albert Hall” (2025). Tema uuem looming jätab seljataha kodustuudio digitaalse minimalismi ning toob esile nii suursuguseid orkestratsioone kui ka kooriseadeid.
“Jordan Rakei on artist, kelle muusika puudutab ja lummab – tema äratuntav tämber ja mitmekihiline looming on toonud ta maailma olulisimatele lavadele. Oleme “Jazzkaare” tiimiga teda aastaid Eestisse oodanud ning pärast värsket kohtumist “North Sea Jazzil” on eriti hea meel lõpuks öelda, et Jordan Rakei on “Jazzkaar 2026” peaesineja,” sõnas “Jazzkaare” programmijuht Anne Erm.
“Jazzkaarel” esineb Rakei triona, kus tema hääl, klahvpillid ja kitarr põimuvad basskitarri ja trummimänguga.
XXXVII Tallinna rahvusvaheline festival “Jazzkaar 2026” toimub 25. aprillist 2. maini Tallinnas Telliskivi loomelinnakus ning jõuab ka teistesse Eesti linnadesse. Varem on festivalile välja kuulutatud Béla Fleck BEATrio, Mingo Rajandi, Bill Frisell & Eyvind Kang, Kneebody ja Kennedy Administration. Festivali kogu programm avalikustatakse veebruari alguses.
Lahkus Jüri Plink
22. detsembril lahkus 87-aastasena teenekas muusikapedagoog Jüri Plink. Kiviõlis sündinud Jüri Plink lõpetas klaverierialal 1958. aastal Tartu Muusikakooli (õp Aleksandra Sarv) ja 1963 Tallinna Riikliku Konservatooriumi Heljo Sepa õpilasena ning täiendas end 1972–1975 TRÜ aspirantuuris pedagoogika alal (väitekiri “TRK õppeprotsessi struktuur-funktsionaalne analüüs”).
Plink töötas 1963–1968 ja 1987–1991 Tallinna Muusikakeskkooli direktorina ning aastatel 1968–1991 konservatooriumis: oli 1968–1971 üldklaveriõppejõud, 1971–1972 ja 1975–1983 üldklaverikateedri juhataja, 1983–1987 interpretatsiooniteaduskonna dekaan, 1987–1991 õppeprorektor-direktor (aastast 1989 professor). 1991. aastast töötas ta Soomes Kouvolas Pohjois-Kymen musiikkiopistos klaveriõpetaja ja lektorina. Plink avaldas Eestis ja Soomes üle 30 teadus- ja aimetrükise.
Lahkus Ants Soots
10. jaanuaril saadeti EMTA suurest saalist viimsele teekonnale koorijuht ja muusikapedagoog Ants Soots (19. II 1956 – 27. XII 2025), kes tegi suure töö eesti koorimuusika tutvustamisel, koorielu edendamisel ja arendamisel, noorte muusikute harimisel ja täiskasvanute täiendkoolitusel.
1956. aastal Rõngus sündinud Ants Soots lõpetas 1978. aastal Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli Alo Ritsingu juhendamisel ning 1983. aastal Tallinna riikliku konservatooriumi Ants Üleoja klassis. 1988. aastast töötas Soots Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõuna, seejuures aastast 2004 professorina. Tema õpilaste hulka kuuluvad Mihkel Kütson, Heli Jürgenson, Jüri-Ruut Kangur, Ave Sopp, Tiiu Sinipalu.
Ta oli ka aktiivne dirigent, töötades 13 aastat Eesti Rahvusmeeskoori peadirigendina. 2003. aastal osales Soots koormeistrina CD “Sibelius. Cantatas” salvestusel, mille eest pälvis koos Eesti Rahvusmeeskoori, tütarlastekoor Ellerheina ja ERSOga Paavo Järvi juhatusel koorimuusika Grammy (2004). Ants Soots juhatas ka Eesti Raadio segakoori, Tartu akadeemilist meeskoori, TTÜ akadeemilist meeskoori ja Eesti Teaduste Akadeemia meeskoori ning oli 1999. aasta üldlaulupeo kunstiline juht, 2004. aasta üldlaulupeo meeskooride üldjuht ning 2009. aasta üldlaulupeo kunstiline juht ja meeskooride üldjuht.
Tema tegevust hinnati Valgetähe V klassi teenetemärgi (2003), Eesti Kultuurkapitali helikunsti ja rahvakunsti sihtkapitali aastapreemia (2004), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2008) ning Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemiaga (2021) pikaajalise, järjekindla ja jääva väärtusega töö eest Eesti koorimuusika arendamisel, laulupidude mõtestamisel ning noorte koorijuhtide kasvatamisel.
Richard Raun sai Uno Naissoo Fondi 2025. aasta stipendiumi
2008. aastal loodud Uno Naissoo Fond toetab järjepidevalt andekaid, oma loominguga silma paistnud rütmimuusikuid. Fondi eesmärk on aidata noortel muusikutel liikuda kindlamalt oma unistuste ja professionaalse tee suunas. Tänavune stipendiaat Richard Raun õpib MUBAs rütmimuusika kitarri erialal, tema õpetaja on Mathieu Spaeter.
V noorte puhkpilliorkestrijuhtide konkurss
11.–12. detsembril toimus Eesti Puhkpillimuusika Ühingu korraldusel Tallinnas kultuurikeskuses Kaja V noorte puhkpilliorkestrijuhtide konkurss. Konkursi orkestriks oli Eesti Sõjaväeorkester. Tegu oli rahvusvahelise võistlusega, kus osales noori dirigente mitmest riigist.
Tulemused:
I koht ja IS Music Teami peapreemia – Sandis Krūmiņš (Vītolsi-nimeline Läti muusikaakadeemia)
II koht Karl Abro (Eesti)
III koht Pedro Larrain Lyon (Tšiili, Sibeliuse akadeemia)
Finalist: Anastasiia Tymoshchenko (Ukraina, Vītolsi-nimeline Läti muusikaakadeemia)
Žürii: Kristjan Järvi (esimees), Henri Christofer Aavik, Jaan Ots, Kaitseliidu Tallinna Maleva Orkestri peadirigent Kalev Kütaru, Heino Elleri muusikakooli puhkpilliorkestri dirigent Priit Sonn, Eesti Dirigentide Akadeemia puhkpilliorkestri dirigent Valdo Rüütelmaa ning Eesti Sõjaväeorkestri juht Samuel Jalakas.
Konkursi eesmärk on toetada noorte dirigentide professionaalset arengut ning edendada puhkpillimuusika ja -orkestrite taset nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. 2014. aastal toimunud IV konkursi võitis Henri Christofer Aavik, kes on nüüdseks nimekas dirigent ja pälvinud mitmeid rahvusvahelisi konkursivõite.
XXVIII Ago Russaku nimeline noorte pianistide konkurss
12.–13. detsembril toimus Tartu I Muusikakooli eestvedamisel XXVIII Ago Russaku nimeline noorte pianistide konkurss. Rahvusvahelise žürii ette astus 62 pianisti Lõuna-Eesti muusikakoolidest. Osalejad esitasid publikule kaks teost: J. S. Bachi loo ning pala vabal valikul. Žürii: Triin-Maret Laul, Rūdolfs Vanks (Läti) ja Svetlana Mažeikienė (Leedu, Poola).
Tulemused:
Kuni II klass
I koht Teele Eliise Tamm (Valga MK, õp M. Reinhold), II koht Rasmus Tilling (Elva MK, õp M. Valjala), Iida Marie Maser (Elleri MK, õp A. Jaagosild), III koht Alexandra Dimitrieva (Elleri MK, õp J. Golub).
III klass
I koht ja eripreemia Bachi esituse eest Timo Rümmel (Elleri MK, õp J. Golub), III koht Jaroslav Zaikov (Tartu II MK, õp A. Selliov), Laurits Luhamaa (Tartu I MK, õp M. Ruusmaa), Krete-Liis Mägi (Võru MK, õp L. Palu).
IV klass
II koht Victoria Jaksi (Tartu II MK, õp A. Selliov), Germo Tuur (Tartu I MK, õp J. Golub), III koht Mirjam Pärn (Elleri MK, õp J. Golub), Ida Elsa Kaurov (Tartu I MK, õp T. Tomingas).
V klass
I koht Gerti Vainlo (Nõo MK, õp K. Mägi), III koht Markus Malm (Tartu I MK, õp T. Noor).
VI klass
I koht Kiur Laanesaar (Tartu valla MK ja Elleri MK tulevikumuusikute arenguprogramm, õp T. Tomingas ja P. Taniloo).
VII klass
I koht Hugo Mägi (Elleri MK, õp K. Leivategija), II koht Lee Saarts (Võru MK, õp L. Palu), III koht Ere Praks (Tartu I MK, õp T. Noor).
Perekond Russaku välja pandud hõbelusika pälvisid: Gerti Vainlo, Kiur Laanesaar ja õpetaja Katrin Mägi.
Ago Russak oli omaaegne Tartu kultuurielu edendaja, H. Elleri nimelise Muusikakooli ja Tartu I Lastemuusikakooli direktor ja pedagoog ning ühtlasi ka pianist. Konkurss säilitab ning kannab edasi tema mälestust, pedagoogilisi põhimõtteid ja suhtumist muusikasse.
Kõiki tulemusi vaata Tartu I MK kodulehelt.
