Klassikaraadio uus juht
Klassikaraadio alustas 2026. aastat uue peatoimetajaga: 30 aastat seda ametit pidanud Tiia Tederi järglaseks sai kogenud kultuuriajakirjanik, rohkem kui kümme aastat Klassikaraadios töötanud Miina Pärn. Tema käe all on valminud mitmed silmapaistvad autorisarjad, sh Arvo Pärdi 90. sünnipäevale pühendatud “Kolm kõla”, prominentseid muusikuid ühendav “Legendaarne lend” ja kultuurilooline “Tornikell minu külas”.
Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse liige Tiina Kaalep tõstab esile Miina Pärna selget ja tulevikku suunatud visiooni: “Miina teab, milline on Klassikaraadio täna ja kuhu ta võiks edasi liikuda. Klassikaraadiot saab edukalt juhtida vaid muusikat süvitsi tundev ja armastav inimene.”
Uus peatoimetaja näeb Klassikaraadio tugevustena kvaliteetset muusikat ja tipptasemel kultuuriajakirjandust: “Mida tugevam on kultuuriajakirjandus, seda tugevamal positsioonil on kultuur tervikuna kogu ühiskonnas. Klassikaraadio aitab orienteeruda muusikamaastikul ja toetada kuulajate tähendusotsinguid, olles dialoogis oma valdkonna tippudega üle kogu kultuurivälja.”
Miina Pärn on omandanud magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) koorijuhtimise ning Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni alal. Lauljana on ta kuulunud nii Eesti Filharmoonia Kammerkoori kui ka Vox Clamantise koosseisu.
Gustav Ernesaksa stipendiumide laureaadid
Detsembris selgusid vastsed Gustav Ernesaksa fondi stipendiumide laureaadid. Koorimuusika kõrgeima tunnustuse ehk Gustav Ernesaksa fondi peastipendiumi, mida antakse välja vaid laulupeo aastatel, pälvis dirigent Ingrid Kõrvits. Arendusstipendiumi sai muusikaelu edendaja Marika Pärk ja õppestipendiumi noor koorijuht Ilona Muhel. Stipendiumid antakse pidulikult üle Eesti Kooriühingu aastapreemiate galal 8. veebruaril 2026.
Gustav Ernesaksa fondi nõukogu esimees Aarne Saluveer rõhutab, et kõik Gustav Ernesaksa preemia saajad on meie rahvuskultuuri tõrvikukandjad. “Ingrid Kõrvits on Ellerheina tütarlastekoori peadirigendina jätkanud Heino Kaljuste ja Tiia-Ester Loitme alustatud tööd. Tal on haruldane töövõime, mida kõik teda hästi tundvad inimesed on aeg-ajalt omal nahal tunda saanud.”
Ingrid Kõrvits on Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) koorijuhtimise eriala juhtõpetaja. Alates 2002. aastast on ta juhatanud laste- ja neidudekoore mitmel laulupeol. Oma kooridega on ta saavutanud rohkelt auhinnalisi kohti nii Eesti kui ka rahvusvahelistel konkurssidel, sh mitu grand prix’d (Gorizia, Arezzo, EBU koorikonkurss “Let the Peoples Sing” jt). Ingrid Kõrvits on olnud rahvusvahelise koorifestivali “Tallinn” kunstiline juht ja üks Eesti noortekooride festivali kunstilisi juhte, samuti pikka aega kooriühingu muusikanõukogu liige ja mentor.
Kauaaegne Pärnu kontserdimaja juht Marika Pärk on aastaid korraldanud Pärnu muusika- ja kultuurielu: olnud Pärnu ooperipäevade kunstiline juht, vedanud eest rahvusvahelisi koorifestivale ja muid koorisündmusi, sh Pärnumaa laulukonkurssi “Poiste laul 2025”. Koorijuhina on ta pühendunud eelkõige poistele. Ta on olnud seotud ka laulupidude korraldusega.
Õppestipendiumi saaja Ilona Muhel on EMTA magistriõppe esimese aasta üliõpilane, kes juhatas möödunud suvel toimunud “Iseoma” laulupeol mudilaskoore. Tal on sügav missioonitunne laste- ja noortekooride uute väljendusvahendite avastamisel, kartmatus julgeteks ettevõtmisteks ning empaatiavõime ja tegutsemisrõõm. Ta töötab Ellerheina lastekooriga ning Püha Johannese kooli kooridega.
Gustav Ernesaksa fondi asutasid 1993. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Rahvusmeeskoor ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Fond annab igal aastal välja Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika edendamise stipendiumi ja õppestipendiumi. Stipendiume rahastavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Eesti Rahvuskultuuri Fond.
Aasta muusik 2025 on Hans Christian Aavik
Eesti Rahvusringhäälingu 2025. aasta muusiku tiitli pälvis viiulivirtuoos Hans Christian Aavik. Auhind antakse üle pidulikul kontserdil 29. jaanuaril, kontserti vahendavad ERRi kanalid. Aasta muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud Eesti muusikakultuuri ja kes on teinud sealjuures tihedat koostööd ERRiga.
Hans Christian Aaviku muusikuteed iseloomustab sihikindel areng. Tema interpretatsioonid paistavad silma selge stiilitunnetuse, tehnilise vabaduse ja sisulise süvenemisega. Aavik on kujunenud muusikuks, kelle esinemised loovad veenva dialoogi publiku ja helilooja vahel ning kes on samavõrd tasemel nii solisti kui ka kammermuusikuna. Tema 2025. aastat iseloomustavad sisukad soolokavad ning esinemised Eestis ja rahvusvahelistel lavadel, kus ta on toonud publikuni nõudlikke ja süvenemist eeldavaid kavasid. Tema mullused etteasted pälvisid tähelepanu interpretatsioonilise küpsuse, tehnilise kindluse ja muusikalise veenvusega. Just viimane aasta kinnistas Aaviku positsiooni interpreedina. Tema loominguline tegevus rikastab Eesti muusikaelu ja kõnetab ühtaegu ka rahvusvahelist publikut.
ERR annab aasta muusiku tiitlit välja 1982. aastast. Esimeseks tiitlikandjaks sai pianist Kalle Randalu, mullu pälvis aunimetuse Vaiko Eplik.
Ivari Ilja valiti Teaduste Akadeemia liikmeks
3. detsembri valiti Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil 7 uut liiget. Muusika interpretatsiooni valdkonnast osutus valituks pianist Ivari Ilja. “Tunnen suurt rõõmu, et oleme valinud oma liikmeskonda ka väljapaistva interpreedi,” kommenteeris akadeemia president Mart Saarma.
EMTA rektor, professor, pianist Ivari Ilja on Eesti muusikakultuuri üks rahvusvaheliselt tuntumaid interpreete. Tema aastakümnete pikkune lai tegevusampluaa solisti ja kammermuusikuna hõlmab soolokontserte ja koostööd maailmakuulsate lauljatega, nagu Irina Arhipova, Dmitri Hvorostovski jt. Ta on esinenud maailma mainekaimatel lavadel, sealhulgas Milano La Scalas, New Yorgi Carnegie Hallis ja Londoni Wigmore Hallis. Alates 2017. aastast on ta EMTA rektorina tugevdanud akadeemia teadus- ja loomepõhist arengumudelit ning süvendanud rahvusvahelist koostööd. 2001. aastal tunnustati teda riigi kultuuripreemiaga.
Selgusid 2025. aasta interpreedid
Äsja lõppenud 2025. aasta eest valis Eesti Interpreetide Liit (EIL) oma aastapreemia laureaadiks pianist Ivari Ilja ja metsosopran Karis Trassi. Preemiad antakse pidulikult üle 3. veebruari galakontserdil EMTA suures saalis.
EILi juhatuse esimehe Henry-David Varema sõnul soovitakse aastapreemiaga, mida antakse välja alates 2019. aastast, esile tõsta Eesti interpreete ja tunnustada muusikuid nende erakordsete loominguliste saavutuste eest, mis rikastavad meie kultuuriruumi ja inspireerivad kuulajaid.
Pianist Ivari Ilja on üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti interpreete, kes on aastakümnete vältel regulaarselt esinenud maailma mainekaimatel lavadel, sealhulgas New Yorgi Carnegie Hallis, Tokyo Suntory Hallis, Milano La Scalas ja Londoni Wigmore Hallis jm ning teinud koostööd maailmakuulsate lauljatega, nagu Irina Arhipova, Dmitri Hvorostovski, Maria Guleghina, Jelena Zaremba jt. Ivari Ilja on teist ametiaega EMTA rektor; tema kõrgete tunnustuste seas on Eesti Vabariigi kultuuripreemia, Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia, Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia ning Valgetähe IV klassi teenetemärk.
Metsosopran Karis Trass on Eesti üks silmapaistvamaid noori lauljaid, kes on alates 2021/2022. hooajast Rahvusooper Estonia solist. Tema repertuaari kuuluvad Mélisande (Debussy “Pelléas ja Mélisande”), Stephano (Gounod’ “Romeo ja Julia”), Siébel (Gounod’ “Faust”), Cherubino (Mozarti “Figaro pulm”), Laps (Raveli “Laps ja lummutised”) jt. Teda seob muusikaline partnerlus Sten Lassmanni, Rasmus Andreas Raide ja Jaanika Rand-Sirbiga ning varasemast viljakas koostöö Peep Lassmanniga. 2025. aastal pälvis Trass ka Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia.
MUBA direktor Timo Steiner lahkus ametist
Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) direktor Timo Steiner lahkus 21. detsembrist omal soovil ametist. Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse ja -oskuste poliitika osakonna juht Alo Savi sõnas, et mõistab Timo Steineri otsust, kuna ta on pidanud hakkama saama väga keerulises ametis.
Novembri alguses jõudis avalikkuse ette, et MUBAs on suured sisemised konfliktid. Eesti Ekspressis ilmus artikkel “Tülid, solvamised ja kriisid. Eesti uhkeimast koolist on saanud ussipesa”, kus probleemi esimest korda põhjalikumalt avati. Järgmistel nädalatel jätkus poleemika Eesti Ekspressis, Õhtulehes ja Eesti Päevalehes, kus kriisist kõneldi eri vaatenurkadest. Timo Steiner kommenteeris: “See on ühe valdkonna, klassikalise muusika valdkonna sisetüli, mis on nüüd kahjuks jõudnud ka väljapoole maja. Üle terve kooli see ei laiene.”
Kõik see viis aga direktori lahkumiseni. “See on minu isiklik otsus. Tunnen, et olen andnud läbi aastate muusikahariduse arengusse ja MUBA loomisse endast väga palju ja nüüd on aeg järgmisel pühendunud inimesel uue energiaga teatepulk üle võtta,” sõnas Steiner. Jaanuaris kuulutatakse välja konkurss uue koolijuhi leidmiseks.
XI noorte sümfooniaorkestrite festival
14.–16. novembril toimus Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu korraldusel XI noorte sümfooniaorkestrite festival. See oli seni toimunutest suurim – korraldati 21 kontserti, mis leidsid aset koolides (Tallinnas, Püünsis, Keilas, Pärnus, Tapal, Rakveres, Kohtla-Järvel, Põlvas, Tõrvas ja Jõgeval), Tallinna ja Tartu kaubanduskeskustes (vastavalt Viru ja Ülemiste ning Eedeni ja Lõunakeskus), kultuurikeskustes Tallinnas (Nõmme, Lindakivi, Kaja) ja Tapal (Kultuurikoda) ning lõppkontsert oli EMTA suures saalis.
Osales 21 kollektiivi 700 muusikuga, sh kõrgetasemeline külalisorkester – Dvarionase-nimelise Vilniuse muusikakooli sümfooniaorkester Simfukai, mis on Leedu suurim ja parim noorte sümfooniaorkester.
Oli oluline, et tublide noorte orkestrimäng kõlas nii paljudes kohtades üle Eesti ning tõmbas tähelepanu meie noorteorkestrite liikumisele ja tegevusele. Festival kulmineerus suurejoonelise galakontserdiga EMTA suures saalis, kus astus üles 15 orkestrit kuues koondorkestris, külalisorkester ja festivaliorkester Kristjan Järvi juhatusel. Viimane, 80-liikmeline kollektiiv, moodustati osalevate kollektiivide parimatest noortest mängijatest üle Eesti.
Festivali fookuses olid seekord noored heliloojad ehk noorteorkestrite endi mängijad, kes tegelevad komponeerimisega. Nii kõlasid festivali lõppkontserdil Kuldar Zilenski ning esiettekandes Lars Erik Lendi ja Georg Jakob Salumäe teosed.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor Lõuna-Ameerikas
Eesti Filharmoonia Kammerkoor oli koos Klaaspärlimäng Sinfoniettaga dirigent Andres Kaljuste juhatusel 20. novembrist 1. detsembrini turneel Argentiinas ja Brasiilias. See oli koorile esmakordne koostöö Andres Kaljustega.
24. novembril esineti Buenos Airese Teatro Colónis, mis on kontinendi prestiižikaim kontserdipaik. 28. novembril anti kontsert São Paulo olulisimas kultuurikeskuses Teatro Cultura Artística. Mõlemal kontserdil esitati kava Mozarti loomingust ning Arvo Pärdi “Stabat mater”, “… which was the son of …”, “Cantus in memoriam Benjamin Britten” ja “Adam’s Lament”.
Arvo Pärdi festival Oxfordis
11.−16. novembrini toimus Oxfordis Arvo Pärdi loomingule pühendatud mahukas festival “90 Years of Arvo Pärt: A Reflection”. Selle korraldas Music at Oxford koostöös Arvo Pärdi keskuse, Londoni Eesti Suursaatkonna ja Eesti kultuuriministeeriumiga. Festivali patroon oli Eesti suursaadik Ühendkuningriigis Sven Sakkov. Festivalil astusid üles tunnustatud kollektiivid nii Inglismaalt kui ka Eestist: Vox Clamantis ja keelpillikvartett M4GNET koos pianist Sten Heinojaga.
Koostöös Arvo Pärdi keskusega toimusid ka Pärdi loomingut avavad loengud ja vestlused. Linastus Dorian Supini 2002. aastal valminud dokumentaalfilm “Arvo Pärt. 24 prelüüdi ühele fuugale”, mille järel vestlesid Pärdi muusika tunnustatud interpreet, kontratenor David James ja helilooja poeg Michael Pärt. Pärdi keskuse muusikateadlased Kristina Kõrver ja Maarja Tyler rääkisid Pärdi loomingu aluseks olevatest väärtustest ja ideaalidest ning nende ülekandmisest muusikasse nii tema muusikapäevikute kui ka teose “Peegel peeglis” näitel.
Esimene Arvo Pärdi loomingule pühendatud suurem festival “Arvo Pärt … and a Littlemore” toimus Oxfordis 2022. aastal. Arvo Pärt on 2016. aastast ka Oxfordi ülikooli audoktor.
Heli Jürgenson pälvis aasta naise tiitli
8. novembril korraldas Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsioon Tallinna Õpetajate majas aasta naise ja noore naisettevõtja tseremoonia. Aasta naise aunimetusega pärjati XXVIII laulupeo “Iseoma” kunstiline juht, EMTA kooridirigeerimise vanemlektor Heli Jürgenson.
“Muusikal on palju teraapilisi omadusi, ta on inimese emotsionaalsele poolele asendamatu aines. Tunnen, et olen privilegeeritud koorijuht, kellel on päeval käes professionaalid ja harrastajad sisustavad minu õhtutunde. Kõik need tekstid, mida me lauluväljakul laulame, kasvatavad meid rahvusena, kasvatavad meie isamaa-armastust, emakeele austust ja eestlaseks olemise tahet,” kirjeldab Heli Jürgenson muusikat ja oma tööd, mida ta nimetab ka müstiliseks.
Kultuuripartnerlus SA ja Hansa Grupi tunnustused
Esmakordselt anti välja Hans Christian Aaviku artisti arendusfondi toetus. Selle pälvis EMTA üliõpilane Madis Sikk. Fondi idee algatasid Kultuuripartnerluse SA ja selle esimesed rahastajad, ettevõtjad Viljo Vetik ja Andres Tiik. HCA arendusfond on loodud tunnustamaks Hans Christian Aaviku pühendumust ja annet. Veel toetab fond minimaalselt korra aastas mõne noore eesti muusiku õppeteed ja nõustab teda järgmiste sammude tegemisel. 10 000 euro suurune toetus jaguneb Hans Christian Aaviku ja Madis Siku vahel.
Madis Sikk alustas klaveriõpinguid esmalt Farištamo Elleri juures, jätkas seejärel Tallinna muusikakoolis Riina Maandi ning MUBAs Marja Jürissoni ja Mihkel Polli juhendamisel. Sikk on edukalt osalenud mitmel konkursil ning pälvis X Eesti pianistide konkursil finalisti diplomi ja mitu eripreemiat. Noor pianist tegeleb ka aktiivselt jazzmuusika ja omaloominguga ning täiendab end selles valdkonnas Kristjan Randalu käe all.
“Steinway 10” kontserdil tehti teatavaks Hansa Grupi noore muusiku fondi järjekordse preemia (5000 eurot) laureaat, 22-aastane saksofonist ja helilooja Nikita Korzoun. Ta on lõpetanud G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli ja EMTA ning õppinud ka Sibeliuse akadeemias. 2023. aastal andis Korzoun välja oma debüütalbumi “Count to Three”.
Hansa Grupi noore muusiku fondi asutasid 2021. aastal ettevõtja Neeme Tammis ja Kultuuripartnerluse Sihtasutus. Fondi stipendiaatide seas on teiste hulgas Karolina ja Hans Christian Aavik, Marcel Johannes Kits, Triin Metshein, Triinu Piirsalu, Paul Kaspar Saumets jt.
10. detsembril anti jazziklubis Philly Joe’s üle Jaak Sooääre nimeline noore jazzmuusiku stipendium (5000 eurot). Selle pälvis Bianca Rantala, kes on Jaak Sooääre sõnul särav ja julge helilooja, laulja, arranžeerija ning dirigent.
Jaak Sooääre nimeline stipendium on Kultuuripartnerluse SA 2024. aasta algatus, mille eesmärk on toetada noorte Eesti jazzmuusikute õpinguid ja rahvusvahelise karjääri edenemist. Stipendium tunnustab muu hulgas Sooääre tööd Eesti jazzmuusika kujundamisel nii muusiku kui pedagoogina. Käesoleval aastal rahastavad stipendiumit Olav Miil, Agur Jõgi ja Aku Sorainen.
Pärnu linna 2025. aasta kultuuri aastapreemiad
Pärnu Rannahotellis 28. novembril peetud tänuüritusel anti üle Pärnu linna 2025. aasta kultuuri aastapreemiad. Helilooja Elis Hallik pälvis loomingupreemia silmapaistva loomingulise tegevuse ja uudisteose “Oriri” loomise eest. Halliku uudisteose esitasid tänavusel Pärnu muusikafestivalil Eesti Festivaliorkester ja Paavo Järvi. Pärnu muusikafestival sai linnavalitsuse aukirja pikaajalise ja järjepideva tegevuse eest (tähistamaks 15. toimumiskorda 2025. aastal) ning silmapaistva töö eest Arvo Pärdi loomingu ja pärandi esiletõstmisel.
VIII konkurss “Lustlik klaver”
Lasnamäe muusikakoolis toimus 22.–23. novembrini juba VIII noorte klaverimängijate konkurss “Lustlik klaver” – sündinud kooli klaveriõpetaja Tiina Vurma ideena ja väga originaalse formaadiga – kõik lapsed esitavad kavas ühe selle konkursi jaoks spetsiaalselt kirjutatud pala. Uued teosed valitakse välja eelnenud konkursil. Aastate jooksul on konkursile kirjutatud hulgaliselt väärtuslikke ja noori esitajaid inspireerinud klaveripalu, mis on ka välja antud kahes spetsiaalses noodis. Kindlasti tasuks neid esitada aktiivsemalt nii konkurssidel kui kooli kavades.
Tänavused uued palad olid Viktoria Grahvi “Kass hiilib ja hüppab, hiir peidab ja põgeneb”, “Sillerdus”, “Külmad käed/soojad käed”, “Lapsed, kes kiiguvad päikesekiirtel” ja “Sõnadeta laul”, Kersti Leppiku “Oravad ajavad üksteist taga kribinal-krabinal mööda männipuud”, “Ballett Pariisi katuste kohal”, “Egiptuse vaaraod”, “Asteroidea”, Emil Raja “Kõhklev konn” ja Rutt Poolakese “Õnnelik pardipere”.
Konkurss viidi läbi 5 vanuserühmas: kuni 8-aastased, 9-10-aastased, 11-12-aastased, 13-14-aastased ja 15+. Tänavu oli osalejaid juba 80 ja sündmus toimus selletõttu esmakordselt kahepäevasena.
Žüriis kuulasid noorte mängijate esitusi helilooja ja Nõmme muusikakooli klaveri osakonna juhataja Riine Pajusaar, Lääne-Helsingi muusikakooli klaveriõpetaja Elina Heinonen ning Muusika ja MUBA esindajana Ia Remmel. Noored heliloojad valisid välja ka oma palade parimad esitajad.
Tulemused:
Esikohad: Susanna Liisa Tutti (Saue MK, õp T. Mäss), Nora Eilidh Karanajev (Kullo, õp L. Kapp), Alex Jermišin (Lasnamäe MK, õp A. Pärn), Aria Helena Rose Espinosa (Võhma MK, õp H. Kirsimäe), Kirsika Lorents (Häädemeeste MK, õp R. Marksalu), Lumi Luhasalu (VHK, õp H. Poroson), Adelia Pajula (Tallinna MK, õp S. Jõgi), Kira Mitina (Kullo, õp V. Khoretskaya), Timofey Danileiko (Kullo, õp O. Stalmakova).
Peapreemia: Kaur Oinus (Triin-Maret Laulu stuudio, õp T.-M. Laul).
Esikohad: Loore Isabella Binsol (Kiili KK, õp T. Koppel), Jaroslav Zaikov (Tartu II MK, õp A. Selliov), Mykhailo Kadyrov (Lasnamäe MK, õp A. Pärn), Diana Žatuchin (Lasnamäe MK, õp T. Vurma), Samara Pohla ja Maia Burdakova (VHK, õp M. Kulli), Brigitta Kauss (Võru MK, õp L. Palu), Hugo Kuuskmann (VHK, õp K. Suss).
Peapreemia: Paulo Mikael Laddaga Ristal (Tallinna MK, õp M. Saarmäe).
Esikohad: Gloria Kulinitš (Pärnu MK, õp M. Talts), Anna Viktoria Stšerbakov (Ahtme KK, õp N. Petropavlova), Laura Maria Litnevski (Lääne-Harju MK, õp S. Skuridina), Laura Cataleia Kerme (Nõo MK, õp R. Piirikivi), Rebeka Kayra Karatas (VHK, õp I. Vooglaid), Jelizaveta Kuznetsova (Tallinna MK, õp I. Truškina).
Peapreemia: Mattias Eru (Saue MK, õp M. Jurtšenko), Annabel Kiis (Paide MK, õp D. Ansi), Amelia Jastremski (Kullo, õp V. Khoretskaya).
Esikohad: Ekaterina Halina (Lasnamäe MK, õp S. Nesterova), Paula Gloria Uusküla (Rae HK, õp M. Šnurova), Elly Kassin (Tallinna MK, õp V. Jeremjan).
Kõiki tulemusi vt: https://muusika.edu.ee/uncategorized/lustlik-klaver-2025/
Konkursitulemusi
6.–10. novembril toimus Itaalias Lazise linnas XIV sajandist pärit Dogana Veneta hoones V rahvusvaheline “Amadeus” klaverikonkurss, kus osales üle 100 noore pianisti vanuses 6–35 aastat. MUBA noored pianistid saavutasid järgmised tulemused: Roman Gorbachev (7. klass) – I koht, Agatha Kutsok (5. klass) – II koht ja Milēna Timoščuka (6. klass) – III koht. Kõigi erialaõpetaja on Jekaterina Rostovtseva. Konkursil osalesid pianistid Prantsusmaalt, Itaaliast, Hiinast, Poolast, Jaapanist, Šveitsist, Inglismaalt, Ukrainast, Kasahstanist, Hispaaniast, Iisraelist, Tšehhist, Norrast, Ameerikast, Moldovast, Kanadast ja Eestist. Viieliikmelise žürii esimees oli maailmakuulus pianist Alberto Nosè (Itaalia). Konkursi etteasteid oli võimalik kuulata nii kohapeal kui ka YouTube’i vahendusel.
4.–5. detsembril toimus Viinis VI rahvusvaheline noorte pianistide ja ansamblite konkurss-festival “Edelweiss 2025”, kus MUBA õpilased saavutasid suurepäraseid tulemusi.
Grand prix: Lorelei Tahk, I koht Agatha Kutsok, I koht kammermuusika kategoorias Agatha Kutsok ja Makar Kurbatov (tromboon, õp Toomas Vana), I koht Maria Kurbatova, I koht Anna Kremenetski. Kõigi õpetaja on Jekaterina Rostovtseva.
Konkursil osales 75 noort pianisti Leedust, Poolast, Austriast, Inglismaalt, Eestist, Türgist ja Šveitsist. Jekaterina Rostovtseva pälvis parima õpetaja preemia.
