“Arvo Pärt: mõttemaastikud”
Rahvusvaheline teaduskonverents “Arvo Pärt: mõttemaastikud” tõi 17.−18. oktoobril Arvo Pärdi keskusesse kokku eri valdkondade teadlasi üle maailma − Eestist, Soomest, Austriast, Rootsist, Prantsusmaalt ja Ameerika Ühendriikidest −, et arutleda tänavu 90. sünnipäeva tähistanud helilooja muusika- ja mõttepärandi üle. Konverentsi korraldasid Arvo Pärdi keskus ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia. Esimene samalaadne üritus 2021. aastal oli “Arvo Pärt – tekstid ja kontekstid”.Rahvusvaheline konverents asetas Pärdi muusika tänapäeva vaimuelu laia konteksti, üles astusid eri valdkondade teadlased.
“Sellel konverentsil me ei tahtnud keskenduda kitsalt Arvo Pärdi muusikale, sest saame järjest paremini aru, et ta on olnud tõeline visionäär. Seepärast on meie kava laia haardega, hõlmates teemasid kultuuriloost ja ajaloomälust, samuti semiootilisi ja filosoofilisi tõlgendusi, mis asetavad Pärdi muusika tänapäeva vaimuelu laia konteksti,” ütles konverentsi korraldustoimkonna liige, muusikateadlane Toomas Siitan. Nii arutleti konverentsi esimesel päeval Pärdi modernistliku ja varase tintinnabuli-loomingu üle, teisel päeval oli käsitluse all Pärdi loomingu ning avaramalt loovuse ja loomeprotsessi filosoofilised, semiootilised ja teoloogilised aspektid.
Konverentsi peaesinejad olid üks hinnatumaid Bachi ja Mozarti uurijaid, Harvardi ülikooli emeriitprofessor Christoph Wolff ja Helsingi ülikooli professor, väljapaistev muusikateadlane ja eksistentsiaalse semiootika rajaja Eero Tarasti. Ettekanded tegid ka kultuurisemiootik Peeter Torop (TÜ), kultuuriajaloolane Marek Tamm (TLÜ, TA), muusikateadlased Leopold Brauneiss (Viini ülikool), Kerri Kotta (EMTA), Toomas Siitan (EMTA, APK), Mark Tatlow (Göteborgi ülikool), Anu Veenre (EMTA), Marie Antunes Serra (Strasbourg’i ülikool), Kristina Kõrver (TÜ, APK) ja Maarja Tyler (EMTA, APK), teoloog Peter Bouteneff (Püha Vladimiri õigeusu teoloogiline seminar, New York) ning kultuuriajakirjanik ja esseist Joonas Hellerma (ERR). Konverents möödus arvuka auditooriumi erksa huvi ja elava arutelu tähe all. Muusikaliselt kroonis ettevõtmist konverentsi esimese päeva lõpetanud kammerkontsert “Dialoogid muusikas”, laval Robert Traksmann (viiul), Marcel Johannes Kits (tšello) ja Sten Heinoja (klaver).
Eesti Kontserdi uus juht on Eha Pank
24. novembril astus ametisse Eesti Kontserdi uus juht Eha Pank, kelle EK nõukogu valis 20 kandidaadi seast. “Eesti Kontserdis töötavad oma valdkonna professionaalid. Me näeme, et Eha kogemused ja juhtimisstiil aitavad neid tugevusi veelgi paremini ühendada ning viia organisatsiooni edasi koostöös ja arengus,” ütles EK nõukogu esimees Merle Põld.
Eha Pank on lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli ärikorralduse ning Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži tervisejuhtimise erialal. Tema viimane töökoht oli Apollo Groupi ettevõte Apollo Kauplused, kus ta oli 15 aasta jooksul olnud nii keskastme- kui ka tippjuhi rollis, sh aastani 2017–2024 Apollo Kauplused juhatuse liige.
Eha Pank peab oma suurimaks tugevuseks stabiilsete ja motiveeritud meeskondade kujundamist ning tööheaolu hoidmist. Tema sõnul on inimesed kõige olulisemad: “Juht üksinda tulemusi ei tee. Pean oluliseks sisulise töö väärtustamist ja koostööd, mis loovad tugeva ja inspireeriva organisatsioonikultuuri. Mul on väga hea kogemus strateegilises planeerimises ja organisatsiooni arendamises, samuti ettevõtte finantsteemade valdamisel. Mind motiveerib võimalus suunata elava muusika arengut Eestis ja suurendada selle rahvusvahelist tuntust.”
“Klassikatähed“ 2025
Noorte muusikute konkurss “Klassikatähed” alustas 28. septembril oma kuuendat ja kaua oodatud teekonda ETVs ja Klassikaraadios. Võistlustulle astus kuus andekat noort artisti: flöödimängija Tuule-Helin Krigul, klarnetist Isabella Runge, sopran Annabel Soode, pianist Havryil Sydoryk, löökpillimängija Karl Martin Tombak ja kitarrist Harald Trass. Saatejuhi rolli hoidis pianist Johan Randvere. Võistlejate etteasteid hindas igas saates Eesti parimatest klassikalise muusika asjatundjatest koosnev žürii, nii olid avasaates kohtunikeks hinnatud dirigendid Paavo Järvi ja Risto Joost ning maailmalavadel oodatud bariton Lauri Vasar, järgmistes saadetes võtsid žüriis koha sisse näiteks rahvusvahelise haardega lauljad Annely Peebo ja Mirjam Mesak, dirigendid Henri Christofer Aavik, Olari Elts, Kristjan Järvi, Tõnu Kaljuste ja Rasmus Puur, jazzpianist Holger Marjamaa, saksofonist Maria Faust, helilooja Rein Rannap, varasemad klassikatähed tšellist Marcel Johannes Kits ja pianist Sten Heinoja.
Finaalkontserdil 7. novembril Estonia kontserdisaalis jagasid võistlejad lava ERSO ja dirigent Andres Kaljustega. Saalitäie publiku ees kuulutati võistluse võitjaks pianist Havryil Sydoryk – vaid 16-aastane pianist on läbi “Klassikatähtede” hooaja säranud kõikides voorudes ja saanud kõrgeid punkte nii žüriilt kui ka publikult. Lisaks “Klassikatäht 2025” tiitlile tunnustati Havryili finaalkontserdil mitme eripreemiaga: ta pälvis Klassikaraadio, ERSO, Tallinna Kammerorkestri ja “MustonenFesti” eripreemia. Samuti kuulus talle publiku poolehoid, mis selgus läbi hooaja toimunud telefonihääletusega.
“Klassitähed 2025” saatesarja teise kohaga tunnustati Harald Trassi ja kolmanda kohaga Karl Martin Tombakut. Vanemuise eripreemia pälvisid Annabel Soode ja Tuule-Helin Krigul, Pärnu Linnaorkestri eripreemia Harald Trass, Hortus Musicuse eripreemia Harald Trass, Tuule-Helin Krigul ja Havryil Sydoryk.
Ukrainast pärit Havryil Sydoryk hakkas klaverit mängima kuueaastaselt ja iseloomustab klaverit kui instrumenti, millel on piiritud võimalused oma mõtete ja ideede elluviimiseks. Andekas noormees on lisaks õppinud viiuli- ja flöödimängu, kitarri, klavessiini ja komponeerimist. Sõja puhkemise tõttu Ukrainast lahkuma pidanud noor muusik õpib praegu MUBAs klaverit Age Juurikase ja klavessiini Reinut Tepi juhendamisel.
2013. aastal esmakordselt toimunud “Klassikatähtede” saateformaadi autorid on Helen Valkna, Anu Välba ja Timo Steiner. Tänavune konkurss sündis ETV, Klassikaraadio, Eesti Kontserdi ja Kultuuripartnerlus SA koostöös.
Eesti Muusikakoolide Liit tunnustas parimaid
Eesti muusikakoolide liit korraldas 9. novembril koostöös EMTAga tunnustusgala, kus tunnustusi jagati viies kategoorias: aasta noor muusik, õpetajate tänupreemiad, aasta muusikakooli juht, muusikahariduse sõber ja elutööpreemia.
LAUREAADID
Aasta noor muusik – Tigran Karapetjan (Sillamäe kultuuri- ja huvikeskus)
Õpetajate tänupreemia – Katrin Talmar (Tallinna MK, VHK), Raivo Kallas (Jõhvi MK), Õnnela Teearu (Kilingi-Nõmme MK), Kerstin Laanemets (Koeru MK), Margot Suur (Räpina MK), Erika Uus (Keila MK), Meeli Ots (MUBA), Aigar Kostabi (Nõmme MK, Kohila MK)
Aasta muusikakooli juht – Indrek Vijard (Nõmme MK)
Muusikahariduse sõber – Ene Kangron
Elutööpreemia – Henn Rebane (Viimsi MK)
Eripreemia – Eliise Kannukene
Ilmus Rudolf Tobiase oratooriumi “Joonas” originaalpartituur ja eestikeelse tekstiga CD
11. novembril esitleti Mustpeade maja Olavi saalis duubelplaati Eesti esimese oratooriumiga – Rudolf Tobiase “Joonas”. Esmakordselt helilooja originaalpartituuri järgi ja eestikeelse tekstiga salvestatud teose ilmutas plaadifirma Ondine. Selle kõrval andis eesti muusika infokeskus välja neli uut originaalväljaannet: oratooriumi saksa- ja eestikeelse partituuri ning klaviiri – kokku 2500 lk, mis on EMIKi siiani mahukaim töö.
Salvestisel esitavad suurteost Tõnu Kaljuste juhatusel Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri laiendatud koosseisud, Kadri Traksmann (orel); solistid Mirjam Mesak (sopran, Baieri RO), Kai Rüütel-Pajula (metsosopran), Mati Turi (tenor), Taavi Tampuu (Joonas, bariton) ja Raiko Raalik (bass, RO Estonia); chorus mysticus koosseisus Maria Listra (sopran), Kadri Tegelmann (metsosopran), Endrik Üksvärav (tenor) ja Tamar Nugis (bass, RO Estonia) ning RO Estonia poistekoori lauljad, juhendaja Hirvo Surva. Plaadistus on tehtud 4.–13. oktoobrini 2023 Tallinna Metodisti kirikus, vastutavad produtsendid Reijo Kiilunen ja Joel Valkila, helirežissöör Enno Mäemets, toimetaja Viive Mäemets.
Uut salvestist tutvustasid Tõnu Kaljuste, väljaannete toimetaja ja EFK koormeister Mai Simson ning EMIKi direktor Saale Kareda. Vestlust suunas Joonas Hellerma. Enim huvi pälvis originaalpartituuri saatus. Tõnu Kaljuste selgitas, et on oma loometeel varemgi otsinud teed algallika juurde, juhul kui on tegu redigeeritud teostega. Esimene teos, mille originaali ta endale avastas, oli Rossini “Väike missa”, mis algselt on loodud 8 lauljale. Kaljuste, kes ongi peamiselt töötanud kammerlike koosseisudega, tunnistas, et just tema kiindumus partituuri selgusse ja selle nüanssidesse viis “Petite messe solennelle”8 saksa lauljaga salvestiseni, mille plaadifirma Carus 2013. aastal välja andis. Teatavasti osales EFK 1980-ndatel ka “Joonase lähetamises” ja juba siis tekkinud huvi, et milline on originaal. Selle pika ja töömahuka teekonna tulemus on nüüd huvilistele kättesaadav nii salvestisena (ka Spotifys) kui ka noodimaterjalis. Eesti esimene oratoorium on seda väärt.
Meelis Karmo, “Heldur Karmo. Elu muusikas”.
Toimetaja Hannu Ploompuu, kujundaja Elina Kasesalu. Huntlab, 2025, 182 lk.
Heldur Karmo pojapoja Meelis Karmo koostatud ja suve lõpul ilmunud raamat pakub sissevaadet XX sajandi muusikalukku ning aitab mõista, kui sügavalt on Karmo looming kujundanud meie kultuuriruumi. Raamat kajastab eesti ühe viljakaima tekstimeistri loomingulist teekonda, avab kümnete armastatud levilaulude sünniloo ja paotab esmakordselt ust luuletaja perearhiivi. Lugeja ette tuuakse valik laulutekste, rida haruldasi dokumente ning varem avaldamata fotosid. Veel on Meelis Karmo kogunud nende kaante vahele Olav Ehala, Vaiko Epliku, Velli Kapsi, Aino Bāliņa-Karmo, Peeter Karmo, Heli Kirsi, Erich Kriegeri, Herbert Krutobi, Voldemar Kuslapi, Rein Laaneoru, Boris Lehtlaane, Ivo Linna, Andres Loigomi, Marju Läniku, Mait Maltise, Heigo Mirka, Tõnis Mägi, Piia Naissoo, Marta Oja, Vally Ojavere, Andres Otsa, Sergei Pederseni, Laimi Sprogise, Avo Tamme, Heidy Tamme, Mikk Targo, Leelo Tungla, Heini Vaikmaa, Aarne Valmise ja Anne Veski mõtteid ja mälestusi.
Heldur Karmo (1927–1997) rikastas poolsajandi vältel eesti levimuusikat ligemale 4000 laulutekstiga, millest neljandiku moodustas originaal- ning ülejäänu tõlkelooming. Tema kujundirikas poeesia on meile igiomaseks saanud Georg Otsa, Artur Rinne, Heli Läätse, Kalmer Tennosaare, Uno Loobi, Heidy Tamme, Marju Kuudi, Jaak Joala ja kümnete teise armastatud artistide vahendusel.
Laulukonkurss “Eesti hääled” MUBAs
MUBAs oli 8.–9. novembril Eesti klassikalise laulu õppuritele konkurss “Eesti hääled”. Konkurss toimus esimest korda, selle eesmärk on tõsta klassikalise laulukunstinähtavust ja populaarsust noorte seas ning toetada selle žanri edasikestmist – et meie seast kasvaksid aina uued tähed. Konkursil said osaleda 11–24-aastased noored ja võisteldi neljas vanuserühmas. Vanima vanuserühma võitja pääseb edasi 2027. aastal toimuvale prestiižsele Vello Jürna nim konkursile, mis on mõeldud noortele ooperilauljatele. Žürii: Monika-Evelin Liiv, Maria Listra ja Toomas Kaldaru.
Tulemused
11–13-aastased I koht Ralf Lainde II koht Peeter Veltmann III koht Loviise Mäesalu
14–16-aastased I koht Alfons Väljamäe II koht Nikita Konašenkov III koht Beatrice Huber
17–19-aastased I koht Karoliine Alamaa II koht Kristina Polov III koht Eva-Maria Tammik
20–24-aastased I koht Mathias Lantin II koht Roman Valt III koht Edward Semf ja Pent Matti Mets
Eriauhinnad:
Emilia Lebedeva – noore artisti eripreemia, Sven Andre Põldoja – tulevikulootuse eripreemia suure häälematerjali potentsiaali eest, Laura Pukk – siira esituse eripreemia, Anastasia Arutina – tulevikulootuse eripreemia suure häälematerjali potentsiaali eest, Alfons Väljamäe – eripreemia Mozarti saksa keele häälduse eest, Karoliine Alamaa – eripreemia Händeli aaria meisterliku esituse eest, Sofia Hussainova – tulevikulootuse eripreemia suure häälematerjali potentsiaali eest, Pent Matti Mets – eripreemia väga mõjuva Mart Saare esituse eest, Marii Heleen Matesen ja Jaan Kapp – kontsertmeistri eripreemia erakordselt mõjusa ansamblitunnetuse eest
Konkursitulemusi
17.–18. oktoobril toimus Lätis XIV rahvusvaheline Riia noorte pianistide konkurss, kus MUBA õpilased saavutasid suurepäraseid tulemusi: 13-aastaste junior-vanuserühmas pälvis Roman Gorbachev (7. klass) II kohaja eripreemiaChopini etüüdi esituse eest ning Maria Kurbatova (7. klass) II koha; kuni 17-aastaste senior-vanuserühmas sai Mulin Wang (8. klass) II koha ning kuni 23-aastaste senior-vanuserühmas Annika Aruvainu (12. klass) II koha. Kõigi nende õpetaja on Jekaterina Rostovtseva.
Senior’ide grupis osalemiseks tuli läbida videoeelvoor, nooremad vanuserühmad esinesid ühes voorus. Konkursi pidulik lõppkontsert oli Riia raekojas. Osalejaid hindas rahvusvaheline viieliikmeline žürii.
13.–17. novembrini oli Prahas XIX rahvusvaheline Jan Vychytili nim tšellokonkurss. Elleri kooli õpilane Siim Rehema sai III kategoorias I koha ning Mari Ellen Lutsar ja Maali Toots V kategoorias mõlemad I koha, Maali lisaks ka žürii erinominatsiooni. Nende kõigi õpetaja on Reet Mets. VI kategoorias pälvis Deliisa Virunurm III koha. Tema õpetaja VHK muusikakoolis on Egmont Välja.
6.–12. novembrini toimus Ungaris Budapestis X rahvusvaheline konkurss “Danubia Talents”, millest võttis osa üle 500 võistleja 60 riigist, kus osales ka Eesti lapsi: Roosi Põllu pälvis keelpillide C-kategoorias II koha ja Karina Rostovtseva D-kategoorias aukirja, Emmeliine Maria Kass ja Reena Trepp said klaverisolistide B-kategoorias III koha, Herte Trepp klaverisolistide A-kategoorias samuti III koha ning Emma Moiseenko klaver-4-käel B-kategoorias III koha.
MUBA kutseõppe I kursuse metsasarvemängija Siim Kivi osales 23. oktoobril Itaalias rahvusvahelisel noorte interpreetide konkursil “Città di Chieri 2025”, kus ta saavutas oma pilli kategoorias (Corno Categoria A) II koha. Tema juhendajad on Kalle Koppel (MUBA) ja Mattias Vihmann (Nõmme MK).
