Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia – silmapaistvate ülesastumiste eest rahvusvahelistel ooperilavadel eelmisel hooajal
“Kas pikk karjäär muudab inimest või on asi põlvkondades? Püüan ise mitte unustada, kes ma olen ja kust ma tulen – see hoiab mind tervena.
Laulmine on elustiil, mitte lihtsalt amet. Kõik, mida sa teed, mõjutab su häält. [—] Ma ei tunne ennast nišilauljana, sest mind on väga raske kuhugi kasti liigitada. Liigitus “lüüriline sopran” on selleks, et kellegi elu lihtsamaks teha.
Münchenis töötades pean sageli laulma seinast seina repertuaari. Kuna mu hääl on hetkel päris paindlik, siis lähtun pigem konkreetsest pakkumisest kui mingist nimekirjast, mida ma laulda võiksin. Mõnda rolli ma suuremas teatris ei laulaks, küll aga olen valmis seda tegema väiksemas teatris. Samuti ei lähe ma laulma midagi lihtsalt sellepärast, et see mulle väga meeldib. Laulan ikkagi seda, mida olen võimeline ära laulma.”
(Liina Viru, “Vastab …”. TMK 2024, nr 7)
