ree

Orchid Classics sarjas ilmus äsja heliplaat kahe suurepärase viiulikontserdiga: Max Bruchi paljumängitud viiulikontsert nr 1 g-moll op. 26 ja Erkki-Sven Tüüri 2018. aastal Hugo Ticciati, Risto Joosti ja Tallinna Kammerorkestri esiettekantud viiulikontsert nr 2 “Angel’s Share” (“Ingli osa”). Teoste valik on väga õnnestunud, mõlemad toovad esile viiuli hinge – tema lüürilise olemuse, mis aga ei välista dramaatilisust ja teravaid aktsente.

Hans Christian Aavik on kogu oma viiuldajatee jooksul olnud isikupärase ja samas väga ausa lähenemisega teostele, kõik interpretatsioonilised otsustused tulenevad muusikast ja sellesse süvenemisest. See omakorda võimaldab täie veenvusega esitada eripalgelist repertuaari. Aaviku erakordselt tundlik kõlataju, fantaasiarikkus ja hiilgav pillivaldamine teevad temast ühe oma põlvkonna huvitavama viiuldaja.

Kui vahel kiputakse Bruchi viiulikontserti esitades kalduma sentimentaalsusse, siis Aavik tõlgendab teost karge romantilisusega, milles on küll melanhooliat, aga ka jõudu ja tahtelisust. Ka orkestri jõulised pursked rõhutavad, et Bruchi teos ei ole sugugi Johannes Brahmsi viiulikontserdi “vähem vend”, vaid võrdväärne helind. Teise osa alguses kujundavad solist ja orkester nõidusliku kõlaatmosfääri – soe tämber tekitab tunde sumedast suveõhtust või hoopiski millestki ebamaisest, mis on nii ilus, et saabki eksisteerida üksnes helides ja meie kujutluses. Kuid siingi näitavad interpreedid laia emotsionaalset ja dünaamilist skaalat nagu ka kontserdi teravate rütmide ja strihhidega finaalis.

Odense sümfooniaorkestriga on Aavik tuttav juba Carl Nielseni konkursi päevilt, kus ta mäletatavasti võitis esimese preemia. Solist ja orkester tunnetavad teineteist väga hästi, kõik nüansid ja detailid on omal kohal. Dirigent Gemma New on pälvinud mitu olulist preemiat ja on praegu Uus-Meremaa sümfooniaorkestri peadirigent. Plaati kuulates tõuseb eriti esile tema oskus jälgida ja edasi anda muusikalist dramaturgiat. Erkki-Sven Tüüri kontserdist kujundavad solist ja dirigent kontrastirikka terviku. Aavik on leidnud teose jaoks kirkad varjundirohked värvid ja toob välja Tüüri kontserdi imelise ilu. Tahes-tahtmata tekkisid assotsiatsioonid Alban Bergi viiulikontserdi lüürilise ja valusa loomusega.

Salvestise kõlakvaliteet on väga hea ning kaasvihiku tekst asjakohane. Loodetavasti leiab plaat rohkelt kuulajaid ja väärilist tähelepanu.

Samal teemal

Kontsert täis rõõmu, ülevust ja igavikulisust
Ardo Ran Varres, Risto Joost ja Vanemuise sümfooniaorkester.
Foto Juri Seredenko

Kontsert täis rõõmu, ülevust ja igavikulisust

Pilk Vanemuise sümfooniaorkestri 2026. aasta hooaja 8. mai lõppkontserdi kavalehele pani…
Marcel Johannes Kits seab uuesti Vivaldi “Aastaajad”
Marcel Johannes Kits.
Foto Kaupo Kikkas

Marcel Johannes Kits seab uuesti Vivaldi “Aastaajad”

Üks Eesti vanimaid festivale, eelmisel aastal oma 40 aasta…
“Jazzkaar” – kauaoodatud kevadekuulutaja
Pille-Rite Rei ja Kaspar Uljas ansamblis Sol y Sombra.
Foto Teet Raik

“Jazzkaar” – kauaoodatud kevadekuulutaja

Sellekevadisel “Jazzkaarel” õnnestus mul kuulata 11 kontserti. Ehkki vaid kolmandik festivali…
Valguse sünnist lõpmatusse pürgiva sümfooniani. EMP 2026
Hetk eksperimentaalselt õhtult “Valguse sünd”.
Foto Rene Jakobson

Valguse sünnist lõpmatusse pürgiva sümfooniani. EMP 2026

2026. aasta Eesti muusika päevade (EMP) pealkirjaks oli…
Ajakiri Muusika