Kodumaise funk-soul-muusika lipulaev Lexsoul Dancemachine üllitas eelmise aasta lõpus viienda stuudioalbumi “Lex Is More”. Üheteistkümnest palast koosnev kauamängiv on neile omaselt tantsuline ja pulbitseb heas mõttes ülevoolavast energiast. “Lex Is More” ajab vererõhu lakke, selle saatel saab muretult gruuvida ja nautida muusika tõstvat meeleolu. Üks, mis on kindel – hea tuju on garanteeritud.
Ansamblisse kuuluvad Robert Linna (vokaal), Martin Laksberg (basskitarr), Jürgen Kütner (kitarr), Joonas Mattias Sarapuu (klahvpillid), Caspar Salo ja Luiz Black (löökpillid), kelle virtuooslik kokkumäng on nauditav ja kaasahaarav. Jääb mulje, et kollektiiv on püüdnud taaskord avastada funk-muusika juuri. Leidub viiteid eri stiilidele (disko, soul, boogie) ja ladina nakatavaid rütme. Tugevalt on esindatud funk’ile omane elujaatavus, kelmikus ja muhedus. Elu kulgeb omasoodu, on vaja vaid leida oma puusanõks, kuidas selle voogudest end läbi tantsida. Sünkopeeritud rütmide keerises hüplevad hoogsad bassikäigud, Hammondi orel kõlab kui kärsitu transsi langenu, millele sekundeerivad kitarri psühhedeelsed soolod. Muusika elab ja hingab, lubab omale pöörasust ja vahetust. Kooslus ülistab elu, selles on lõputu püüdlus kergema ja vabama tunde poole.
Elu ja end selles ei tohiks liiga tõsiselt võtta, muidu kaob puusanõks. Kui eelnevatel albumitel võis Lexsoul Dancemachine’i puhul täheldada tooremat kõla, siis nüüd on materjal viimistletud kirurgilise täpsusega ja esteetiliselt ühtne. Käesoleval albumil on lüürilisem pool, mis pole Lexsoul Dancemachine’il varem nii julgelt esil olnud. Robert Linna vokaal on muutunud koloriidilt kirevamaks (“Wheel of Fortune”, “It’s Over”, “That Lady”), taustavokaalide partiid annavad omakorda muusikalisele materjalile kihte ja nüansseeritust. Üldiselt on palad ülesehituselt dünaamilisemad, otsides vahelduvaid tonaalsusi. Seetõttu on “Lex Is More” enamat kui tantsutav kuulamine, see on virtuooslik helimaailm suurepäraste interpreetide esituses. Muusikute tehnilisus ja maitsekus tuleb esile läbimõeldud soolodes (“Rampage”, “Connection”, “It’s Over”, “Fools Gold”), mis arenevad ja otsivad tihti kõlavärve, miski ei kõla juhuslikuna. Peale selle väärivad äramärkimist leidlikud ja täpsed väljalöögid, mis annavad lugudele teravuse, ootamatuse ja värskuse.
“Lex Is More” on koosseisu viimistletuim album, mis annab kinnitust, et Lexsoul Dancemachine’i hoog ei rauge, vaid kogub tuure.
