Kuidas klavessinist varastas show

Tallinna Kammerorkester tähistab tänavu oma 25. tegevusaastat, sel puhul on neil välja kuulutatud lausa pidunädalad ning ka 15. veebruaril Mustpeade maja Valges saalis toimunud kontsert oli olulisele tähtpäevale pühendatud. Õhtu tõmbenumber oli kahtlemata oboist Kalev Kuljus, kes juba viimased 15 aastat peamiselt Saksamaal tegutseb ning on seetõttu kodumaal eriti oodatud külaline. Saal oli rahvast puupüsti täis, tundub, et TKO-l on oma kindel austajaskond, kes pühendunud kuulamise ja sooja vastuvõtuga aitab kontserte meeldejäävaks muuta. Pole ilmselt vaja rõhutada aksioomi, et TKO tase on väga kõrge ning nende mängutehnilisest meisterlikkusest ja elavast fantaasiast on alati nauding osaBaltic Academies Orhcestra saada. Sel õhtul kõlasid kavas vaheldumisi Bachi ja Pärdi teosed, viimastest lummas eriti “Greater Antiphonsi” hüpnotiseeriv esitus. Kalev Kuljust sai kuulda Bachi kontserdis oboe d’amore’ile, keelpillidele ja basso continuo’le A-duur BWV 1055R (1969, rekonstruktsioon); Eestis kindlasti nii kauni kantileeni ja hea tehnikaga puhkpillimängijaid ei leidu. Kuljus on mänginud Müncheni filharmoonikutes, Berliini filharmoonikutes ja paljudes teistes maailmakuulsates kollektiivides ning tegutseb ka solistina. Ometi tõusis selle õhtu säravaks täheks alguses hoopis orkestris continuo-partiid mänginud ning 5. “Brandenburgi kontserdis” solistina üles astunud klavessinist Reinut Tepp, kelle sädelev tehnika, ere fantaasialend ning kirglik musitseerimine ületas kõik ootused. Kõik sõnad on siin üleliigsed – kui näete mõnel kontserdireklaamil tema nime, siis soovitan kindlasti kuulama minna!