Oma vastsele CD-le on Pärnu Linnaorkester paljude võimalike variantide hulgast (tuntud klassika, vähe tuntud klassika, eesti muusika klassika, vähe tuntud eesti muusika, mis tahes kombinatsioon nimetatutest) teinud sootuks teistsuguse valiku, aga asjaolusid teades vist hoopiski ainuvõimaliku. Nimelt on 2019. aastast kollektiivi juhiks tõusnud noor dirigent Kaspar Mänd võtnud ette tellida meie heliloojailt uusi teoseid ning kolm neist on nüüd siis salvestatud ka helikandjale.
Plaadi ava- ja nimiloos, Alisson Kruusmaa klaverikontserdis pealkirjaga “justkui jõgi oleks laulnud …” soleerib klaveril Johan Randvere. Kruusmaa on hästi tundliku ja poeetilise natuuriga komponist. Tema sillerdava kõlamaailmaga kontsert on kui helge unenägu või unistus ja omandab lisaväärtusi just praeguse sünge aja kontekstis – aidates meenutada, missugune puhtus ja kergus veel hiljaaegu meid ümbritses. Maria Kõrvitsa orkestrioopus “betoon” on jõuline austusavaldus Pärnu omaaegsele funk-stiili arhitektile (see kuulus rannahoone ja kogu see jutt, mis sinna juurde käib) ja rihib seega kohe hoopis teistsugusele väljenduslaadile. Helilooja on kasutatud tugevaid värve ja jõulist maneeri, samas kui kulg mööda neid kõvu materjale minus emotsioone või meeleolusid, mis mul selle linnaga seostuvad, esile ei kutsunud (erinevalt eelmise loo sillerdusest, mis selgelt Pärnu jõe või suvise sooja mere sädelusega assotsiatsioone lõi). Plaadi lõpulugu on Rasmus Puuri viiulikontsert, milles soleerib Linda-Anette Verte. Kui nüüdismuusikas kipub olema peamine (ja liigagi sageli ka ainus) ettekanne esimene, siis siinne teos on vähem kui kahe aasta jooksul pärast kirjutamist saanud kõlada juba kahe solisti nägemuses (mäletatavasti mängisid viimatisel EMPil seda Hans Christian Aavik ja ERSO, dirigent oli siiski sama). Ulatusliku arendusega oopus pakub nii solistile kui orkestrile palju, pihtimuslikust sisekaemusest purskavate kulminatsioonideni. LHV uue heliloomingu Au-tasu, mis loo autorile selle loo eest omistati, on välja antud igati teenitult.
Pärnu Linnaorkester Kaspar Männi juhatusel on südi kollektiiv, kes keerulise repertuaariga, nagu nüüdismuusika seda on, kenasti hakkama saanud. Uudisteoseid tellida ja need siis mitte riiulile või saatuse hooleks jätta, vaid ka salvestada – väärt idee, mida edaspidigi järgida!
