Karijärve Keelpilliorkester on eriline noortekollektiiv Tartumaal, mis ühendab endas kõrge professionaalse taseme ja vabatahtliku muusikaharrastuse. Orkestri tegevus algas eraalgatusel ja toetub noorte entusiasmile. Orkestri sünniks võib pidada 19 aasta tagust aega 2007. aasta juulis, kui Heino Elleri muusikakooli viiuliõpetaja Eveli Roosaar korraldas esimest korda suvekooli oma õpilastele oma Karijärve kodutalus.
Suvekooli eesmärk oli pakkuda lastele ka suvisel ajal motivatsiooni pilli harjutada ja seda mitte suveks kõrvale panna. Algusest peale oli tegevuses kaks põhisuunda: erialatunnid soolopalade õppimiseks ja orkestriproovid ühiseks musitseerimiseks. Kui muusikakoolis keskendutakse eelkõige soolopillile ja individuaaltundidele, siis orkestris mängimine annab noortele hindamatuid koosmänguoskusi ja väärtuslikke kogemusi.
Suvekooli idee algataja ja toetaja oli Otepää lapsevanem Aive Kalinina, kuid väga suure töö orkestri ning selle traditsioonide kujundamisel on teinud Puhja kogudus eesotsas Miina-Liisa ja Tiit Kuusemaaga. Puhja kirikust on aastate jooksul saanud orkestri kodukirik, kus toimuvad iga-aastased Karijärve suvekooli järgsed galakontserdid. Samuti on kogudus orkestri algusaastatest saati aidanud kirjutada projekte kontserdireiside korraldamiseks ning leidnud esinemispaiku ja majutusvõimalusi oma koostööpartnerite kaudu.
Orkestri sümboolne kodu ja juured on Karijärvel – see on väike küla Tartumaal. Tugevam identiteet ja ühtsustunne kujunes 2012. aastal esimesel kontserdireisil Soome. Kollektiiv sai oma nime enne esimese CD väljaandmist 2014. aastal ning 2015. aastal loodi lapsevanemate algatusel MTÜ Karijärve Keelpilliorkester.
Kollektiivi koosseisu kasvatas lapsevanemate soov tuua oma lapsi suvekooli. Orkestris on umbes 35 liiget vanuses 6–22 aastat. Enamik neist noortest õpib või on õppinud Heino Elleri muusikakoolis viiuliõpetaja Eveli Roosaare juhendamisel. Kuigi algusaastatel koosnes orkester vaid viiulirühmast, laienes pillipark igal aastal – lisandusid plokkflööt, tšello ja kitarr, sageli õpetaja Eveli Roosaare õpilaste õdede-vendade pillide järgi. Aja jooksul kujunes nii välja täisväärtuslik orkester.
Noori ühendab kirg klassikalise ja rahvamuusikalise keelpillimängu vastu. Paljud orkestri liikmed on saanud tunnustust riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Orkestri tegevus on algusest peale olnud suuresti õhinapõhine ning toetunud paljuski vabatahtlikule tööle. Lapsevanemad on igal aastal orkestri arengut väga palju toetanud, eriti suure tänu võlgneme Ruth ja Toomas Ellerveele ning Katrin Tammele. Suvekoolide korraldamisel on võtmeroll alati olnud ka Eveli Roosaare perel ning iga-aastaste kontserdireiside korraldamist veab pühendunud lapsevanemate tiim.
Orkestri juures on alates selle sünnist olnud ka viiuliõpetaja Kristel Eeroja-Põldoja ning peaaegu igal aastal kontsertmeister Ebe Müntel. Väljastpoolt Elleri kooli on õpetama tulnud Tiiu Peäske ja Elo Tepp MUBAst ning Milutin Petrović Norrast. Tšelliste koolitades on suure töö teinud Reet Mets.
Orkestrile on oluline hoida sidet vilistlastega, keda kutsutakse tagasi õpetajatena, et nad jagaksid kogemusi ja innustaksid nooremaid. Nii on suvekoolis õpetanud mitmed praegused professionaalsed orkestrandid: ERSO viiuldaja Toomas Hendrik Ellervee, Vanemuise sümfooniaorkestri viiuldaja Marta Mutso, Tallinna Kammerorkestri tšellist Maria Mutso ning viiuldaja Joosep Reimaa, kes teeb rahvusvahelist karjääri USAs Erinys-kvarteti koosseisus. Mitmed vilistlased jätkavad muusikaõpinguid MUBAs, EMTAs või välismaa kõrgkoolides või on liitunud professionaalsete kollektiividega (ERSO, TKO, Vanemuise sümfooniaorkester). Praegu õpivad muusikakõrgkoolides Nora Tamra ja Uku Toots. Orkestri tegevustes löövad kaasa ka need liikmed, kes igapäevaselt enam pilli ei õpi, aga soovivad jätkuvalt musitseerida – see teeb meile suurt rõõmu. Paljud endised mängijad on jäänud muusikaga seotuks, näiteks lauldes klassikalist või pop-jazz muusikat.
Orkester tegutseb projektipõhiselt. Kui varem toimusid esinemised peamiselt suvel, siis praegu töötab kollektiiv aasta ringi, ehkki mitte igal nädalal. Enne kontserte on intensiivne tööperiood viie-kuue ühisprooviga, mis sõltub repertuaari raskusastmest. Aastas antakse keskmiselt 15–20 kontserti.
Kontsertide formaat on traditsiooniliselt koosnenud soololugudest ja orkestripaladest. Viimastel aastatel on lisandunud ka kammeransamblid: duod, triod ja kvartetid. Kui algusaastatel tugines repertuaar peamiselt pärimusmuusikale, siis nüüd keskendutakse üha enam klassikalisele muusikale. Eesti muusika õppimine ja esitamine on orkestri tegevuses endiselt väga tähtsal kohal.
Repertuaaris kasutatakse ka orkestri enda seadeid: varasematel aastatel kirjutas neid Eveli abikaasa Meelis Roosaar, viimastel aastatel on seadeid edukalt loonud praegune kontsertmeister Indrek Roosaar. Olulise osa orkestri muusikalisest väljendusviisist moodustab ka laulmine – mitmel kontserdil on üles astutud neljahäälse kooriga.
Koostööd on tehtud mitmete muusikakollektiividega, sealhulgas Valga praostkonna projektikoor, EMÜ kammerkoor Camerata Universitatis, Taani noorte sümfooniaorkester Presto, Tšehhi Libereci noorteorkester ZUŠ ning Norra noorteorkester Romus. Hiljutisel kontserdireisil Kanadasse anti kaks ühiskontserti kahe kohaliku noortekooriga.
Orkestrit on toetanud Kultuurkapital, Leader-meede, Elva vald, Tartu linn ning paljud sponsorid.
Karijärve Keelpilliorkester
- CD “Rändamine” (2014) ja “Kasvamine” (2018).
- Barokkmuusika sari “Elagu Vivaldi!”, mis on toimunud juba viiel korral.
- Koolikontsertide sari “Karijärve Keelpilliorkester tuleb külla”.
- Noortele solistidele pühendatud sari “Noored talendid”.
- Koostöö Valga praostkonna projektikooriga, mille tulemusena valmis CD “Ükspäinis” (2023). Plaadile on salvestatud Läte, Jürme, Tamverki ja Hiobi vähemtuntud vaimulikud kantaadid. Selle töö eest pälvis õpetaja Eveli Roosaar EELK aasta kirikumuusiku tiitli.
- Tantsumuusika sari “Tantsuaasta”. 2023. aastal alustati renessanss- ja barokiajastu tantsumuusikaga (juhendaja Meelis Orgse). Järgnesid XIX–XX sajandi rahvaste tantsulise iseloomuga teosed, klassitsismi tantsud, valsid ning 2024. aastal eesti klassikute tantsumuusika (sealhulgas Tobias, Tubin, Eller ja Tormis).
- 2018. aastal Tartu Pauluse kirikus Eesti Maaülikooli kammerkooriga Camerata Universitatis Vivaldi “Gloria” esitus.
- Osalemine 2021. aastal jõuluõhtu jumalateenistusel Puhja kirikus, mis edastati otseülekandes ERRis.
- 2025. aastal J. S. Bachi sünniaastapäeva galakontsert Tubina saalis, kus kanti ette Bachi keelpillikontserte solistidega.
- Kontserdireisid nii Eestis kui välismaal: Soomes, Lätis, Rootsis, Norras, Venemaal ja Kanadas. Kontserdireisil Kanadasse 2025. aasta oktoobris anti kokku 8 kontserti, neist kahel esitati eesti heliloojate muusikat koos kohalike noortekooridega.
