Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia.
Väljapaistev loominguaasta: ooper “Minona” ning arvukad orkestri- ja kammerteoste ettekanded
Mis on muusikas teie jaoks ammendamatult huvitavat, ilma milleta elu ette ei kujuta?
See, et inimene on võimeline abstraktselt tundma ja mõtlema ning looma endale korrastatud helimaailma kaudu tähendus, mis ei ole võimalikud ühegi teise meelega.
Kas muusika kõrvale on jäänud ruumi ka mõnele hobile?
Vähe, liiga vähe! Kuid rõõmustan, et saan sõpru ja tuttavaid meil kodus vastu võtta ning nendele südame küllusest kokata – ning elada sellist Tšehhovi vaimus elu. Rändamine ja maadeavastamine on samuti olnud mulle oluline, viimastel aastatel olen aga tööde tõttu pidanud rohkem paikne olema.
Vaadates praegusele koroonaviirusest haaratud ajale – milliseks võib muusika- ja kontserdielu edaspidi muutuda?
Kontserdielu muutused on nagunii olnud viimase 25 aasta sees käimas, samas on neid üldsuses vähe märgatud, koroonakriis lisab sellele ehk nüüd vaid veidi nähtavust juurde. Need muutused, ma usun, saavad lõplikult nähtavaks järgmise 10 aasta sees. Vähenevad teatrid, orkestrid, koorid ja ise muusika tegemine. Samuti usun, et palju suurem osa kontserdiprogrammist muutub meelelahutuslikuks kui on praegu. Suurim muutus, mis toimub, on ajendatud sellest, et poliitiline eliit kaob klassikalise muusika põhitarbijate hulgast ja sellega hajub klassikalise muusika kaal intellektuaalide ja võimulolijate hulgas.
