Jazzi egiidi all satub viimastel aegadel festivalidele-klubidesse praktiliselt igasugu helisid, etnominimalismist üsna puhtakujulise popini. See mitmekesisus on iseenesest hea, “jazzi piiride avardamine” oleks taunitav vaid siis, kui esineja teeks kunstilist allahindlust. Avatud meelega kuulajale pole ka suurt tähtsust, kes mis vahenditega ja missugusesse võlumaailma teda meelitama hakkab. Ja de facto on ka kõik korrektne – tänapäeval annab otsida muusikastiili, mida jazz poleks mõjutanud, nii nagu jazz isegi on mõjutatud kõigist žanritest. Siin tuletan meelde siiski eelkõige neid, keda reeglina etno- või popfestivalidele esinema ei kutsuta.

Sügishooaja, aga ka üldse viimaste aastate elamuslike jazzkontsertite osakaaluks pakuksin neli viiendikku, mis tähendab, et inimesed võiks lausa järjest kontsertidel käia, kui rahakott ja aeg vähegi lubab. Ka hipsterid ja muu peen rahvas võiksid hõrgud esinejad üles leida, mitte piirduda Tõnu Naissoo vinüülplaadi esitlusega.

Eesti muusikute, aga eriti välisesinejate kontserdid täidavad siinsete muusikute elus väga olulist rolli, pakkudes lisaks puhtmuusikalisele naudingule ka väärtuslikke õppetunde, näiteks lavapsühholoogia osas. Huvitav on kaasa elada ja mõelda isegi siis, kui esineb ka nõrgemaid tahke muusikas või kava koostamises.

Eriti peab tunnustama neid, kes võimaldavad oma tegevusega pidevat värske kultuurivere juurdevoolu. Peale “Jazzkaare” festivalidele, mis on oma haarmed ajanud üle terve aasta, kannab põhiraskust Philly Joe’s, mis on välisesinejaid importiva Reigo Ahvena, Marti Tärni ja Joonas Oroperve juhitud MTÜ Tallinna Jazziklubi residentklubi. Mõni külaline on päris tuntud, head on nad kõik. Näideteks saksofonist Jerry Bergonzi kvartett, hinnatud kitarrist Ben Monder koos Kalle Randalu rahvusvahelise trioga, Alexi Tuomarila trio koos bassist Mats Eilertseniga, avangardkitarrist Marc Ducret, kes esines seekord Jaak Sooääre ja leedu saksofonisti Liudas Mockunasega ning virtuoosne ühemeheansambel – kitarrist Ian Ethan Case. Ain Agan esines kvartetis koos saksofonist Manuel Dunkeliga. Eestlastest toon veel välja Eespere-Paali kvarteti, Holger Marjamaa trio ning Eestis õppiva lätlanna Anna Wibe juhitud Vibesi. Suurematest ansamblitest nimetaksin puhkpilliküllast, energilist Trump Conceptionit, kuhu Janno Trump on koondanud mitu noorema põlvkonna tippu (saksofonist Danel Aljo, trompetist Allan Järve, trummar Dmitri Nikolajevski).

Loe edasi Musikast 2/2017

Samal teemal

Lasteooper “Metsalaulupidu”: südamlik ja teravmeelne peegeldus meie suhetest loodusega
Metsalaulupidu – tulge metsa hoidma, kaitsema.
Foto Rene Jakobson

Lasteooper “Metsalaulupidu”: südamlik ja teravmeelne peegeldus meie suhetest loodusega

Rein Rannapi…
Bandžo kohtumine harfiga, trummipõrina saatel
Hetk kontserdilt.
Foto Teet Raik / Jazzkaar

Bandžo kohtumine harfiga, trummipõrina saatel

Ehkki sellest on möödunud 28 aastat, on mul endiselt eredalt meeles…
Serialismi sisepeegeldused. Festivali “AFEKT” lõppkontserdist “Boulez 100”.
Pierre Boulez.

Serialismi sisepeegeldused. Festivali “AFEKT” lõppkontserdist “Boulez 100”.

“AFEKT”-festivali lõppkontsert 5. detsembril…
Absurdimaiguline kahekõne Messiaeni ja Meibaumi vahel
Esitajad Põltsamaa kirikus, keskel Marten Meibaum.
Foto Samuel Axel Maikalu

Absurdimaiguline kahekõne Messiaeni ja Meibaumi vahel

Tänavu 30. juulil saab 100 aastat Põltsa­maa linnaõiguse saamisest. Juubelisündmuste…
Ajakiri Muusika