Grawemeyeri heliloomingu preemia on üks prestiižsemaid kaasaegse muusika auhindu, seda võrreldakse sageli Nobeli preemiaga. Esmakordselt anti see välja 1985. aastal. Laureaadi otsustab Louisville’i ülikooli Grawemeyeri fond, valitute hulgas on olnud näiteks Lutosławski, Ligeti, Adams, Boulez ja Esa-Pekka Salonen. Tänavu pälvis selle 100 000 dollari suuruse preemia hollandi helilooja Joël Bons. Tunnustuse tõi teos “Nomaden”, milles põimuvad lääne muusikatraditsioonile omased pillid teistest kultuuriruumidest pärit instrumentidega. Bons hakkas eri kultuuride elemente loomingus ühendama juba 1980-ndatel aastatel, mil ta külastas esmakordselt Hiinat ning alustas koostööd mitme sealse heliloojaga. Bons on korraldanud ka kultuurideüleseid festivale ning sellest tööst kasvas välja tema Atlas Ensemble. 2009 asutas Bons Atlase akadeemia, mis on oma olemuselt laboratoorium eri kultuure siduva muusika loomiseks. Bons on kirjeldanud oma võidu toonud teost Atlas Ensemble’i portreena. See koosneb mitmest üsna lühikesest osast; esituse käigus on tšellist justkui nomaad, kes rännakul olles kohtub ja astub dialoogi teiste instrumentidega, mida võib helilooja sõnul sümboolselt pidada justkui kultuuride vaheliseks dialoogiks.
“Nomaden” jõuab peagi plaadifirma BIS vahendusel ka helikandjale. Juhuslikult on see esimene plaat, mille BIS annab välja oma uues, keskkonnasõbralikus pakendis. Nn ecopack on täies mahus taaskasutatav ning ka varasemast kergem, vähendades firma sõnul plaatide transpordiga kaasnevaid heitmeid.
