Galina Grigorjeva teine autoriplaat “Nature morte” on kahtlemata väärikas kaaslane menukale esikalbumile “In paradisum”. Albumil on teoseid Galina Grigorjeva erinevatest loomeperioodidest ja erinevatele koosseisudele, mis võimaldab jälgida suhteliselt pikka etappi helilooja loomingust ja pakub kaunist läbilõiget Grigorjeva loomingust alates õpinguaastail vene rahvaluulele kirjutatud segakoorisüidist “Svjatki” kuni ebamaiselt kauni “Salve Reginani” (vokaal- ja keelpillikvartetile). Lugude valik ja järjestus on väga õnnestunud, tuues esile iga loo erilisuse. Plaadi põhiesineja on Eesti Filharmoonia Kammerkoor kunagise peadirigendi Paul Hillieri juhatusel. Meie koori ettekandes kõlavad “Svjatki”, “Diptühhon” (meeskoorile), “Nature morte” ning “In paradisum”. Esitus on keskendunud, detailitäpne, tunnetades sügavalt helilooja taotlusi; kõla kaunis, sageli hingekriipiv. Teostes “Diptühhon” ja “Svjatki” on ka suurepäraselt esitatud solistipartiid, eriti Iris Oja soolo “Svjatki” 3. osas. Taevalikult mõjuvad “Svjatki” osas “On saabunud kevade” koori ja sopran Else Torpi põimuvad liinid, mis loovad uue kevade ootuse ja lootuse. Albumi kuldlõike kohas on väga sobivalt ainus instrumentaalteos, põnevate kõlavärvidega “Lament”. Mängib Conrad Steinmann plokkflöödil, kes tõi teose esiettekandele ka Pärnu David Oistrahhi festivalil. “Lament” mõtiskleb abstraktsemal viisil samuti ajaliku elu üle.Galina Grigorjeva loomingu lahutamatu komponent on väga hoolikalt valitud sõna. Eriti võimsa filosoofilise üldistusjõuga pääseb see mõjule albumi nimiteoses “Nature morte” vene poeedi Joseph Brodsky ingliskeelsetele tekstidele. Brodsky poeesia peateemad on igavikulised – inimese ja ühiskonna suhted, valik hea ja kurja vahel, tõe otsimine ja seismine Jumala ees.Grigorjeva muusikal on niivõrd tugev energeetiline väli, erakordne hingestatus ja väljendusjõud, et see lihtsalt ei saa jätta kedagi ükskõikseks. Võime olla õnnelikud, et ukrainlanna Galina Grigorjeva jagab meiega Eesti kultuuriruumis oma imelist loomingut, milles kõlavad slaavi kõrgkultuuri väärtused: vaimne sügavus, hingeline puhtus, piiritu empaatia, püüd mõista elu kogu selle komplekssuses. Tema loomingus on jumaliku armastuse väge, pühadust ja valgust, mis tõstab kuulaja kõrgemasse dimensiooni, annab rahu ja lootust.

Samal teemal

Heino Kaljuste – Kanepist Carnegie Halli
Heino Kaljuste.
FOTO HEIDI MAASIKMETS

Heino Kaljuste – Kanepist Carnegie Halli

18. novembril 2025. aastal möödus 100 aastat dirigendi ja muusikapedagoogi Heino Kaljuste…
Muusikauudiseid Eestist
Ingrid Kõrvits.
FOTO RENE MITT

Muusikauudiseid Eestist

Klassikaraadio uus juht
Klassikaraadio alustas 2026. aastat uue peatoimetajaga: 30 aastat seda ametit pidanud Tiia Tederi järglaseks…
Arvo Pärt 90 BBC “Promsi” festivalil
Eesti Filharmoonia Kammerkoor BBC “Promsil”

Arvo Pärt 90 BBC “Promsi” festivalil

Arvo Pärdi 90. sünnipäeva pidustuste üks kulminatsioone oli 31. juulil BBC “Promsil”…
Ajakiri Muusika