Eesti keelpillimängijate konkurss 2025 – areng käib lainetena

Vabariiklikud konkursid on olulised ja on hea meel, et nad toimuvad nüüd väga järjepidevalt. Mõlemaid konkursse, nii pianistidele kui keelpillimängijatele, korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kõrgel tasemel. Korralduse taga olid veel Eesti Muusikanõukogu, ERSO ja MTÜ Muusikaline Noorus. 26. XI – 5. XII toimunud Eesti keelpilli­mängijate konkursil tõusis esile mitmeid väga huvitavaid andeid ja üks särav küps ja sügav muusikuisiksus – I preemia pälvinud viiuldaja Triinu Piirsalu.

Alustan oma kajastust võrdluses eelmise, 2020. aastal peetud võistlusega. Sealt sai veenva esikohaga tuule tiibadesse meie üks nüüdseks rahvusvaheliselt tuntumaid interpreete Hans Christian Aavik. Kogu 2020. aasta konkurss oli kõigiti väljapaistev: arvukate osalejatega, väga heade mängijatega, mis näitas, kuhu on Eesti keelpillimängu tase jõudnud. Seekordse konkursi üldpilt enam nii suurejooneliselt särav polnud. Keelpillidel on 15 aasta ringis olnud väga hea aeg, samal ajal kui klaveri erialal, mis Eestis varasematel aegadel on olnud arvukas ja edukas, on viimastel kümnenditel pigem vähe väljapaistvaid tulijaid. Eks sellised arengud käivad lainetena.

Toomas Velmet kirjutas konkursist Sirpi väga huvitava artikli “Objektiivne subjektivism kui konkursi kriteerium”, nõustun paljude tema mõtetega. Kõigepealt see, et võistlustelt päris kõiki pooli rahuldavaid otsuseid pigem oodata ei maksa. Ei möödu ka ühtegi konkurssi, ilma et meenutataks Bartóki lauset, et võistlused on hobustele. Karmilt öeldud, kuid samas ei ole need karmid ütlemised konkursside toimumist suutnud väärata. Muusikute omavaheline võrdlemine võib tunduda võrreldamatu, kuid paistab, et meie ühiskond ei saa toimida ilma võistlusteta. Mina olen alati konkursse hinnanud kui suure­päraseid kuulamiskogemusi. Kokku tuleb hulk väga häid muusikuid, kelle mängu saab sel ajahetkel kontsentreeritult suurel hulgal nautida. Mõtlesin seda just ka selle konkursi II vooru puhul, kus olid kavas need suured uhked keelpillisonaadid, mida kontserdilaval kuuleb pigem harva: Brahms, Prokofjev, Richard Strauss, Mendelssohn, Grieg, Schuberti fantaasia C-duur, tšellistidel Brahms, Šostakovitsi sonaat d-moll, Beethoveni sonaadid.

Samuti oli väga võluv kuulata kõiki neid erinevad eesti palu: Artur Lemba “Armastuse poeem”, Tubina “Meditatsioon”, “Capriccio”, “Sostenuto”, Oja “Aeliita süit”, rida Heino Elleri palu, Ester Mägi “Kadents ja teema”, “Ballaad”, Hillar Kareva “Mikrosonatiin”, Eugen Kapi “Nokturn”, Urmas Lattikase “Impromptu”, Els Aarne “Capriccio”, Martin Levaldi “Neli õhtust lugu”, Tüüri “Dedication” jt.

Konkursi kavanõuded olid küllaltki vabad ja võimalusi andvad: I voorus kohustuslikuna teos baroki- või vara­klassitsismi ajastust ja virtuoosne teos, II voorus üldse vaba kava. Panigi mõtlema, miks siis ikkagi paljud olid I voorus valinud tavapäraseid Bachi partiitasid ja soolosonaate, mis on alati konkursil ebamugav repertuaar, või kui oli valitud esitada kogu kava ainult soolona.

Tipud ilmusid küllaltki selgelt välja juba konkursi alguses. Mõistagi, nagu mainib ka Toomas Velmet oma artiklis, oli sealgi hetki, kus päris ei nõustunud žürii valikutega. Anton Hannes Karin oleks võinud saada edasi II vooru, samuti ei saanud päris hästi aru, miks Anna Katarina Tralla ei olnud vääriline finaali pääsema. Vaatamata tema noorele eale hakkasid tema mänguoskused ja toonikultuur eredalt silma juba I voorus. Ta oligi konkursi noorim osavõtja, kahju, et sellist preemiat siin välja ei antud.

Kuid lõppkokkuvõttes oli finalistide valik igati väga hea. Edasi pääses 3 viiuldajat, 4 tšellisti ja üks aldimängija. Kontrabasse seekord finaali ei jõudnud. Alustas üldse 15 viiuldajat, 11 tšellisti, 3 aldimängijat ja 2 kontrabassi. Kaks noorimat finalisti, kes õpivad veel MUBAs, Karoliina Kuppart ja Maria Martin, olid väga head ja paljutõotavad. Karoliina Kuppart alustas õpinguid VHK muusikakoolis Tereza Šmerlingi juures ja õpib praegu nii MUBAs kui EMTA noorte­osakonnas, tema õpetajad on Kristina Kriit ja Mari Tampere-Bezrodny. Tal on väga head oskused ja tehnilised võimed, oma võlu, elegants ja sarm. Vieuxtemps’ viiulikontsert nr 5, mille ta finaalis esitas, sobis talle hästi, selline franko-belgia koolkonna romantism.

Viiuldajatest II preemia pälvinud Uku Toots on kindlasti suur anne. Ta on õppinud Heino Elleri Muusika­koolis õpetaja Eveli Roosaare juures, see­järel MUBAs Kaido Välja juhendamisel. Praegu jätkab ta õpinguid Baseli muusikaakadeemias. Temas on küpsust ja sisukust, mida nii noorel inimesel sageli veel pole. Kõigi voorude kavad olid väga head, lõppvoorus Mendelssohni viiulikontsert.

Triinu Piirsalu puhul oli juba I voorust selge, et siin on selle konkursi liider. Kaugele jõudnud nii oma oskustelt, meisterlikkuselt, muusikunatuuri sügavuselt kui küpsuselt. Kava oli ka ülimalt huvitav: barokiajastust Nicola Matteisi “Ayres”, Clara Schumanni võluvad romansid, Bartóki rapsoodia nr 1, Richard Straussi suur sonaat viiulile ja klaverile. Ja üks konkursi tipp­esitusi: Bartóki viiulikontsert nr 2. Bartók üldse sobib Triinu Piirsalule väga hästi, ka seal peituv rahvamuusika rütmika. See on üks Triinu Piirsalu tugevusi, et ta valdab ka rahvalikku viiulimängu, eestipärase kõrval näiteks Norra Hardangeri viiulit.

Viooladest sai finaali ainult üks mängija, aserbaidžaani päritolu Ali Amishov. Ta on meisterlik muusik, kauni pillitooniga. Kavas teosed nagu Brahmsi sonaat nr 1 f-moll, finaalis aga harva esitatav Darius Milhaud’ vioolakontsert nr 1.

Tšellosid sai edasi rohkem kui viiuldajaid. Kõigepealt MUBAs Mart Laasi juures õppiv Maria Martin. Väga heade võimetega, kavas suured tõsised teosed – Brahmsi sonaat nr 1 a-moll, II voorus Saint-Saënsi tšellokontsert nr 1, millega ta väga hästi hakkama sai. Siis Ekke Rainer Arndt, samuti Mart Laasi koolkonnast, õpib nüüd EMTAs Henry-David Varema juures. Ta on tõsine ja süvenev muusik. Kavas päris palju Šostakovitšit, mis tema natuurile väga sobis: II voorus Šostakovitši sonaat d-moll, III voorus tšellokontsert nr 1 Es-duur.

Brendan Aleksander Tarm oli I ja II voorus väga hea, lausa üllatas oma mänguga. Näitas põnevaid valikuid ja head varasemate ajastute muusika mängu. I voorus oli tal Joseph Dall’Abaco kapriisid, Salvatore Lanzetti sonaat a-moll, Ligeti sonaat soolotšellole. III voorus ta pisut kaotas Dvořáki tšellokontserdiga h-moll. Kuid ta on kahtlemata põnev mängija ja tõeline avastus.

Üks säravamaid tšelliste oli II preemia pälvinud Aleksander Traksmann, hiljutine MUBA kasvandik Mart Laasi tšelloklassist, kes nüüd õpib Sibeliuse akadeemias Martti Rousi juhendamisel. Suure andega noor muusik, kelle puhul hämmastas, kui hästi ta suutis tunnetada ka sedasama karmi ja sünget Šostakovitši tšellokontserti nr 1.

Konkursil on tähtsal kohal kontsertmeistrid. Huvitavate saatjate palett oli väga lai. Veenvad olid kooslused, kus konkursant mängis oma muusikust vanemaga, nagu Uku Toots oma isa Jorma Tootsiga ning Maria Martin oma isa Marko Martiniga. Mitmetel olid oma saatjad, nagu Rasmus Andreas Raide, Tiit Tomp, Hyewon Chung, Lea Valiulina, Jekaterina Rostovtseva. Suure töö tegid ära EMTA ja MUBA vilunud kontsertmeistrid Signe Hiis, Elena Fomina, Reet Ruubel, Thea Nestor, Kai Õunapuu, Anneli Tohver. Rekord selles osas on kindlasti suurepärasel Lea Leitenil, kes võrdselt kõrgtasemel saatis koguni 11 mängijat. Temale läks selle võistluse kontsertmeistri preemia.

Kuigi teise sellise preemia oleks võinud välja anda ka Triinu Piirsalu ansamblipartnerile Benjamin Arnika Skydsgaardile – fenomenaalne pianist, kes mitmed teosed esitas peast, kaasa arvatud Richard Straussi väga raske sonaat viiulile ja klaverile. Lisaks sellele erakordne ansambel ja teineteisemõistmine omavahel, ilma ühegi “õmbluseta” täiuslik side, mis kuulates annab kokku erakordse naudingu. Samas on nad individualistlikud, mõlemad suured kunstnikud. Kus iganes nad edaspidi esinevad – tulge kuulama!
Nüüd jääb veel põnevusega oodata, kuhu kõik need talendid välja jõuavad ja mida me edaspidi neilt kontserdielus kuulda saame.

Eesti keelpillimängijate konkurss 2025
Žürii: Paula Šūmane (viiul, Läti, žürii esimees), Jari Valo (viiul, Soome), Arigo Štrāls (vioola, Läti), Fabio Presgrave (tšello, Brasiilia), Siret Lust (kontrabass, Suurbritannia/Eesti).

I koht: Triinu Piirsalu
II koht: Aleksander Traksmann, Uku Toots, Ali Amishov
III koht: Ekke Rainer Arndt
Finalisti diplom: Brendan Aleksander Tarm, Maria Martin, Karoliina Kuppart

Eripreemiad
•   “Lossimuusika” kontserdisarja eri­preemia: kontsert 4. jaanuaril Kadrioru lossis – Triinu Piirsalu
•   EMTA eripreemia: õppe- või kontserdireis 1000 euro väärtuses – Ekke Rainer Arndt
•   Pärnu Linnaorkestri eripreemia: esinemine solistina Pärnu LO kontserdil kahe järgmise hooaja jooksul – Triinu Piirsalu
•   Tallinna Kammerorkestri eripreemia: kontsert TKOga kahe järgmise hooaja jooksul – Uku Toots
•   Eesti Kontserdi eripreemia: kontsert EK kahe järgneva hooaja jooksul – Brendan Aleksander Tarm
•   Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri eripreemia: esinemine ERSO solistina – Triinu Piirsalu
•   Eripreemia kontsertmeistrile väljapaistva esinemise eest Eesti keelpillimängijate konkursil – Lea Leiten