17. märtsil möödus 100 aastat maestro Arvo Ratassepa sünnist. Väärika tähtpäeva puhul avati Tallinna Lauluväljakul Arvo Ratassepa nimeline mälestuspink ning Eesti Naislaulu Selts koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga korraldasid piduliku juubelikontserdi “Arvo Ratassepp 100” EMTA kammersaalis.
Mälestuspingi avamisel ja juubelikontserdil meenutati maestro Ratasseppa kui dirigenti, pedagoogi ja heliloojat ning toodi esile tema mitmekülgne ja ulatuslik töö Eesti koorimuusika arendamisel. Kontserdil esinesid EMTA segakoor, Eesti Teaduste Akadeemia naiskoor ja meeskoor ning naiskoor Carmina. Muusikaliste etteastete kõrval jagasid maestro Ratassepast mälestusi Priit Ratassepp, Margit Võsa ja Ene Üleoja. Kontserdi kunstiline juht oli Raul Talmar.
Arvo Ratassepa mälestuse ja loomingulise pärandi hoidmine on naislaulu seltsile olnud pikki aastaid oluline missioon. Selts annab välja kaht temaga seotud tunnustust: Arvo Ratassepa mälestusauhinda ning Arvo Ratassepa Fondi stipendiumi. Arvo Ratassepa mälestusauhind on rändauhind, mida antakse silmapaistvate tulemuste eest töös kooridega või koorijuhtide õpetamisel. Mälestusauhinna asutas naislaulu seltsi juhatus Ratassepa 70. sünniaastapäeva puhul 1996. aasta märtsis. Arvo Ratassepa Fond on asutatud 2017. aastal. Selle toel antakse välja stipendiumit silmapaistvale koorijuhile, kooridirigeerimise õppejõule, koorijuht-heliloojale või koorijuht-organisaatorile.
2026. aastal pälvis Arvo Ratassepa mälestusauhinna Triin Koch ning Arvo Ratassepa Fondi stipendiumi Andrus Siimon. Seoses Ratassepa mälestuspingi avamisega andis Eesti Naislaulu Selts koostöös SA Kultuuripartnerlusega välja ka noore talendi stipendiumi, mille pälvis laulja ja dirigent Heldur Harry Põlda.
Arvo Ratassepp (1928–1986) oli silmapaistev eesti koorijuht, helilooja, muusikapublitsist, -kriitik ja pikaaegne pedagoog, kelle tegevus jättis sügava jälje Eesti koorikultuuri arengusse. Alates 1958. aastast töötas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis koorijuhtimise õppejõuna, alates 1965. aastast dekaanina, 1972. aastast kateedrijuhatajana ning 1977. aastast professorina, olles aastate jooksul koorijuhtimise õppevaldkonna oluline suunaja. Tema juhendamisel kasvas üles mitu põlvkonda koorijuhte, kelle kaudu ulatub Ratassepa mõju Eesti koorimuusika arengusse tänaseni.
Dirigendina oli Arvo Ratassepp mitmete koorikollektiivide kujundaja ja inspireerija. Ta juhatas meeskoori Runo (1950–1966), töötas Tallinna Kammerkoori dirigendina (1962–1976) ning oli üks Vabariikliku Koorijuhtide Segakoori asutajaid. Ratassepa eestvedamisel loodi ka ENSV Teaduste Akadeemia meeskoor (1958) ja naiskoor (1959), mille peadirigendina töötas ta aastakümneid, kujundades nende professionaalse ja omanäolise kõla.
Arvo Ratassepal oli kandev roll Eesti laulupidude traditsioonis. Aastatel 1965–1985 oli ta üldlaulupidude ning 1967–1982 koolinoorte laulupidude üldjuht, toetades märkimisväärselt laulupidude traditsiooni sisulist ja kunstilist arengut. Ratassepp oli ka üks Eesti Kooriühingu asutajaliikmeid ning selle aseesimees, moodustades koos Gustav Ernesaksaga oma aja kooriliikumises tugeva ja autoriteetse juhtrolli.
Arvo Ratassepp jääb Eesti muusikaajalukku karismaatilise dirigendi, nõudliku ja inspireeriva pedagoogi ning koorikultuuri pühendunud edendajana, kelle töö ja pärand elavad edasi Eesti koorimuusikas ja laulupidude traditsioonis.
