ree

Hiljutisel “Eurovisiooni” lauluvõistlusel hüüdis Moldaavia ansambli Zdob Si Zdub liider Roman Jagupov lavalt: “folklore-rock’n’roll!” ja hüppas oma punases hõlstis nii kõrgele kui vanus kannatas. Eks mees teab, mida ta hüüab, ta on “Eurovisioonil” kolmandat korda ja iga kord umbes sama sõnumiga: et lääne muusika ja kohaliku rütmikeele sümbioosist võib sündida midagi korralikku.

Seda usub ka Aleksander Aidarov, Tallinnas asuva ansambli Tarai asutaja ja eestvedaja. Tšuvaši emakeele päeval 25. aprillil andis Tarai välja oma teise albumi “Tühi trumm” (“Пуш Параппан“).

Tarai on eesti muusika kontekstis unikaalne ansambel, sest lauldakse tšuvaši keeles. Pärimusmuusikuna otsib Aidarov tšuvaši keelele ja traditsioonilise muusika kõlale oma “kaasaegset ja moodsat ümbrist”. Siin peab mainima, et kuigi tšuvaši keel kuulub suurde türgi keelkonda, siis isegi teised türgi keelte kandjad ei saa sellest kergesti aru, niivõrd eraldatud ja erinev on see. Ühesõnaga – eksootika mis eksootika. Ning kui see on pandud kaasaegse kitarrimuusika konteksti (läänelikud harmooniad piisakese rahvusliku koloriidiga), on tulemuseks kuum mix. See on Eesti oma maailmamuusika, aga selle vahega, et Tarai ei mängi mingeid eksootilisi pille ja muusika on midagi tavapärasemat selle sõna parimas mõttes. Kui tahate teada, kust on pärit Tarai juured, siis soovitan kuulata albumi viimast laulu “Лăс-лăс кăна хурăн та” ehk “Ja ainult sahiseb kask”. See on rahvalaul.

Tarai puhul ei mängi rolli mitte üksnes muusika või mitte üksnes tekstid. Sõnadeks kasutavad Aidarov ja ansambel erinevast ajast pärit tšuvaši luuletajate naiivseid ja vahel isegi lihtsakoelisi tekste. See on iseenesest armas, kuid mõjub ainult kooskõlas muusikaga.

Mulle tundub, et selles ongi Tarai põhiline erinevus ja loominguline jõud. Eestis on olnud ansambleid, kes on laulnud võro ja seto keeles, kuid tšuvašikeelseid kollektiive pole seni olnud ja vaevalt on tulevikus oodata. Tarai on väga omalaadne nähtus, mingi salajane sulam ürginimese naivismist ja haritud euroopalase muusikalisest maitsest. Ebatavaline, huvitav ja põnev.

Samal teemal

Heliplaatide tutvustus

“Artur Lemba. Chamber Music. Volume One. Works For Violin and Piano”.
Triin Ruubel (violin), Sten Lassmann (piano).
Toccata Classics
Artur Lemba 140. sünniaastapäevaks ilmunud heliplaadile on Triin Ruubel (viiul) ja Sten Lassmann (klaver) salvestanud helilooja viiulisonatiini nr 1 (1954),…
“Different Times”. Anna Kalk

“Different Times”. Anna Kalk

Saame esmalt tuttavaks – Anna Regina Kalk on Tartust pärit jazzkitarrist, helilooja ja ansamblijuht,…
“Rudolf Tobias”. VHK keelpilliorkester, dirigent Rasmus Puur

“Rudolf Tobias”. VHK keelpilliorkester, dirigent Rasmus Puur

Möödunud aasta juulikuus salvestas 26-liikmeline vanalinna hariduskolleegiumi muusikakooli…
Ajakiri Muusika