Natuke sõnamängulise pealkirjaga albumi “Andalusian illusion” puhul torkab kõigepealt silma, et siin ei kõla klassikaline ja traditsiooniline flamenko. Kuid selles muusikas on olemas rütm ja kirg, mis on flamenko puhul olulised, ja ka see seletamatu duende, mida maakeelde tõlkida ei oskagi (võibolla sobiks vasteks “hing” või “vaim”).
Ilmselt on ka flamenkoga nii, et muusikategemisel peab säilima spontaansus ja mängulisus. Sedaon Maaker sellel plaadil ka taotlenud. Mõned n-ö näpuvead on meelega sisse jäetud, et säilitada teatav “lõunamaine” hoiak. Palad on lindistatud möödunud aastavahetuse paiku. Plaadi ettevalmistuseks süvenes Maaker flamenko rikkalikku maailma. 2014. aastal sai teoks Maakeri esimene flamenkekspeditsioon, kus ta reisis mööda Andaluusiat ja sai näpunäiteid mitmelt õpetajalt, kogedes ka seda, kuidas kohalikes klubides mängitakse ehtsat, elusat flamenkomuusikat. Kõik need kogemused on sellele plaadile talletatud. Maaker on öelnud, et see on nagu reisipäevik, mille iga lugu jutustab mingist kohast, inimesest või mälestusest. Detailidesse mitte pühendatud kuulajal on muidugi vaba voli palade tõlgendamiseks. Seda, et flamenko ja jazz klapivad hästi kokku, teame muidugi ammusest ajast. Uue flamenkolaine peamisi arhitekte oli kitarrist Paco de Lucia. Maailmamuusika ja jazz polekstänapäeval kindlasti selline, kui Chick Corea ei oleks Hispaanias käimise järel kirjutanud vaimustusetuhinas kuulsat lugu “Spain”. Lausa imelik mõelda, et kriitik Leonard Feather nimetas omal ajal Hispaaniat “jazzi kõrbeks”. See oli enne, kui flamenko selle piirkonna ka džässikaardil nähtavaks tegi.
“Andalusian Illusion” on midagi teistsugust kui eespool toodud näited. Plaadi iga palaga on seotud omaette lugu. Näiteks “Canción Sevillana” tõukub Maakeri isiklikust elamusest, kui ta kuulis kord õhtul ühes Lõuna-Hispaania linnas jalutades poolavatud garaažiukse vahelt inimesi laulmas. Mitu lugu on pühendatud lähedastele inimestele, kaasmuusikutele. See plaat pole mõeldud kuulajale, kes ootab stiilipuhast lähenemist flamenkole. Sentimentaalseid mõtisklusi ja kauneid miniatuure on siin aga küllaga, sobides näiteks hilisõhtuseks nautimiseks.
