Detsember on aeg, mil paljud otsivad viisi, kuidas jõuluootus pisut erilisemaks muuta. Olgu see siis küünlaid süüdates, kodu kaunistades või head muusikat kuulates. Niguliste muuseum loob oma programmiga “Jõulud Nigulistes” selleks rohkelt võimalusi, pakkudes huvilistele advendiajal mitmeid kontserdielamusi, töötube ja vaadata uut El Greco teoseid eksponeerivat näitust.
Pühadeaja avas esimesel advendil, 30. novembril kontsert “Adventus Domini”. Publiku ette (ja osaliselt ka taha) astusid kammerkoor Avis Animi, instrumentaalansambel koosseisus Mari-Liis Vind (flööt), Linda Vood (flööt), Raquel Martins (oboe), Riivo Kallasmaa (inglissarv), Diogo Andre Muotinho (fagott), Dila Naz İşcan (fagott), Lea Valiulina ja Maksim Štšura (klaver) ning solistid Maria Listra (sopran), Tuuri Dede (metsosopran) ja Rafael Dicenta (bariton). Koosseise juhatas dirigent Ingrid Mänd.
Kontsert algas XI sajandi nunna Hildegard von Bingeni antifoonidega. Esimesena kõlanud ebamaine “Spiritus sanctus vivificans” näis kuulajateni kanduvat otsekui minevikust. Efekt, mis sai sündida tänu koori ja solist Maria Listra paiknemisele publiku selja taga. Kui esimese hooga tõi asetus kontserdikülastajate seas kaasa palju nihelemist ja pööramist, siis õige pea laskus kuulajate peale meditatiivne rahu ning võis nautida sellele kirikule ainuomast akustikat. Sumedad burdoonhääled toetasid Maria Listra pühalikku, kuid mänglevat sopranit – von Bingeni loomingu ilu ja sügavus kerkis Avis Animi ja Maria Listra häälte kaudu loomulikult esile. Ansambel sai ka iseseisvalt särada, kandes ette instrumentaalversiooni antifoonist “Ave Maria, o auctrix vite”. Solist Riivo Kallasmaa inglissarvemäng oli imekerge ja õhuline, kujundades sümbioosis ülejäänud pillidega elegantse ja laulva terviku. Loo keskel kõlanud kaanon tõi saali võluvad akustilised peegeldused, mis valmistasid oma organiseeritud kaoses ette lõpuks taas üksi mängima jääva inglissarve.
Põneva keskpunkti moodustas kontserdil taani helilooja Bo Holteni “In nomine”. See 1999. aastal kammerkoori The BBC Singers 75. aastapäevaks valminud teos on kaasaegseid kompositsioonitehnikaid kirikulauluga kombineeriv religioosne mõtisklus. Üksteise peale asetuvad lüürilised meloodialiinid moodustasid justkui helipilve, luues vokaalidega illusiooni klaveril alla vajutatud pedaalist. Kohati tekkis tunne, nagu samal ajal kantaks ette mitut lugu. Nõnda mängles muusika mitmel korral ebakõla piirimail, kuid seejuures sinna päriselt kordagi sattumata. Kuulajate tähelepanu suunati sujuvalt ühelt meloodiafragmendilt teisele, tekitades nii mosaiigitaoliselt killustatud, kuid värvika ja tundelise terviku.
Õhtu kulminatsiooniks võib pidada itaalia helilooja Ottorino Respighi jõulukantaadi “Lauda per la natività del Signore” (“Issanda sünni kiituslaul”) ettekannet. Selleks paigutus ka koor viimaks publiku ette. Teos on oma olemuselt küllaltki teatraalne ja nii solistidel kui koorilauljatel olid täita omad rollid. Lugu algas ingli (Maria Listra) ilmumisega karjastele. Sooja ja täidlase kõlaga esitatud helge meloodia andis kinnitust, et kantaadi valdavaks meeleoluks saab olema lootusrikkus. Koori kanda jäi nii inglite kui karjaste roll. Nõnda hakkasid loo vältel vahelduma solistide sõnumit võimendavad pidulikud kooripartiid ning lüürilisemad sooloosad. Bariton Rafael Dicenta väljendusrikkus karjasena jättis väga sümpaatse mulje ning teda toetav meeskoor mõjus nauditava ja paindlikuna. Tuuri Dede soolod Maarjana olid sügavalt hingestatud ning andsid hästi edasi tegelase sisemist ülevustunnet. Teose instrumentaalsaade näis kohati lausa muusikalilaadne. Pastoraalsus vaheldus majesteetlikkusega ning lustakus emotsionaalsete lainetustega. Kõik üksused – koor, solistid, instrumentaalansambel, olid nii üksteise kui ka dirigendiga vahetus kontaktis, tänu millele jõudis kantaadi sisu kristallselgelt ka publikuni.
See Niguliste kirikus antud kontsert muutis jõuluaja alguse kahtlemata helgeks ja südamlikuks. Ettekandele tulnud teosed täiendasid üksteist, luues parajalt piduliku meeleolu, samal ajal mitte liialt paatoslikuks muutudes. Kammerkoor Avis Animi ja nendega lava jaganud muusikud suutsid kindlasti nii mõnelgi saalisviibinul väga edukalt hinges jõuluootusleegi süüdata. Aastas on vaid lühike ajaaken, mil advendimuusika kõlada saab. Nii et … kõlagu!
