Dementsusega inimese kõrval olev lähedane õpib ühel hetkel märkama mitte ainult seda, mis kaob, vaid ka seda, mis jääb. Mälu muutub, sõnade leidmine võib muutuda raskeks ja tuttavad olukorrad võõraks. Samal ajal võib mõni aastakümneid tagasi kuuldud laul olla alles – koos meloodia, sõnade ja emotsiooniga. See vastuolu paneb küsima, miks võib inimene unustada hiljutise vestluse, kuid tunda ära noorpõlvest tuttava laulu. Ja kas muusikal võiks olla meie kognitiivse tervise jaoks tähendus juba ammu enne seda, kui mälu hakkab alt vedama?
Mälu ei ole üks tervik
Dementsusest rääkides kipume mälust mõtlema kui ühest võimest: inimene kas mäletab või ei mäleta. Tegelikult kasutab aju erinevaid mälusüsteeme. Episoodiline mälu – näiteks teadmine sellest, mis juhtus eile – võib kahjustuda ajal, mil teised mäluga seotud võimed veel toimivad.
Ka muusikaline mälu ei ole üks oskus. Meloodia äratundmine, rütmitaju, laulmine, laulusõnade meenutamine ja muusikaga seotud emotsioonid kasutavad osaliselt erinevaid närvivõrgustikke. Uuringud näitavad, et muusika abil esile kutsutud autobiograafilised mälestused võivad Alzheimeri tõve korral olla suhteliselt hästi säilinud. Eriti tähenduslik on inimesele tuttav muusika.
Seetõttu ei too laul meelde tingimata ainult laulu. Sellega võivad meenuda lapsepõlvekodu, esimene armastus, pulmapäev, laulupidu või inimene, kellega seda kunagi koos lauldi. Muusika puudutab seega midagi enamat kui mälu – see puudutab meie elulugu ja identiteeti.
Neuroloog Toomas Toomsoo on Sirbis dementsusest kirjutades juhtinud tähelepanu kehastunud identiteedile: inimese olemus ei paikne ainult selles, mida ta suudab endast jutustada. See väljendub ka harjumustes, liikumises, emotsioonides ja tegevustes, mida on elu jooksul tuhandeid kordi korratud. Muusika puhul on see mõte eriti kõnekas. Inimene ei pruugi enam mäletada, kus ta mõnda laulu laulis, kuid võib endiselt teada, kuidas seda laulda.
Muusika kui aju tegevus
Muusika ei ole ainult meelelahutus, vaid oluline vahend inimese vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse tervise toetamisel. Muusika kuulamine ja eriti aktiivne musitseerimine on ajule mitmetahuline tegevus. Muusika töötlemisse on kaasatud kuulmine, tähelepanu, mälu, emotsioonid ja motoorika. Pilli mängides või lauldes lisanduvad õppimine ja koordinatsioon, kooris aga teiste inimeste kuulamine ja nende järgi kohanemine. Seetõttu pühendatakse järjest rohkem uuringuid teadasaamisele, kas muusikaline aktiivsus võiks olla üks kognitiivset reservi toetavatest tegevustest. Kognitiivne reserv kirjeldab aju võimet tulla vananemise või haiguslike muutustega toime nii, et inimese igapäevane võimekus säiliks võimalikult kaua.
Helsingi Ülikooli teadlaste uuringus saavutasid vanemaealised koorilauljad paremaid tulemusi verbaalse paindlikkuse ülesandes ja pikaajalisem koorilaulukogemus seostus parema sotsiaalse integratsiooniga. See ei tõesta veel, et põhjuseks oli laulmine, kuid annab põhjust vaadata muusikalist tegevust ühe võimalusena hoida aju aktiivsena läbi elu.
Kas laulmine võib toetada ennetust?
2024. aasta tõi meditsiiniajakirja The Lancet dementsuse ennetuse komisjon välja 14 muudetavat riskitegurit. Nende hulka kuuluvad muuhulgas sotsiaalne eraldatus, depressioon, vähene kehaline aktiivsus ja ravimata kuulmislangus. Komisjoni hinnangul võiks kõigi 14 riskiteguri mõjutamise kaudu teoreetiliselt ennetada või edasi lükata ligi 45% dementsusjuhtudest.
Kooriproovis kohtuvad korraga mitmed aju tervise seisukohalt olulised tegevused: õppimine, mälu kasutamine, tähelepanu, kuulamine, emotsioon ja sotsiaalne suhtlus. Koorilaul ei ole dementsusevastane ravim ja teadus ei anna alust väita, et kooris käimine hoiab dementsuse ära, aga koorilaul võib meil aidata teha rohkem neid asju, mida aju tervena vananemiseks vajab. Laulmise tähendus ei kao ka siis, kui dementsus on juba diagnoositud.
2021. aastal avaldatud 40 uuringut hõlmanud süstemaatilises ülevaates seostus laulmine dementsusega inimeste ja nende lähedaste kogemustes heaolu, sotsiaalse kontakti, meeleolu, mälu, identiteedi ja suhetega. Uuringute erinevuse tõttu ei saa laulmist käsitleda dementsuse ravina, kuid selle tähendus võib ulatuda kaugemale sellest, mida mõõdavad kognitiivsed testid.
Dementsuse edenedes hakatakse inimest järjest sagedamini kirjeldama selle kaudu, mida ta enam ei suuda. Ta ei mäleta. Ei leia sõnu. Vajab abi. Endisest õpetajast, arstist, insenerist või lauljast võib märkamatult saada eelkõige “dementsusega inimene”. Kooris võib juhtuda vastupidine. Seal võib ta olla endiselt sopran, alt, tenor või bass. Tal on oma koht ja tema häält on vaja.
Mis jääb alles
MTÜ Elu Dementsusega töös püüame ühiskonnas rääkida mitte ainult haigusest, vaid inimesest diagnoosi taga. Dementsussõbralik ühiskond ei tähenda üksnes paremaid tervise- ja hoolekandeteenuseid. See tähendab võimalust olla kaasatud, kuuluda kogukonda ja jätkata võimalikult kaua tegevustega, mille kaudu inimene tunneb ennast iseendana.
Selles valguses on tähenduslik, et oktoobris jõuab Eestisse Suurbritannia The Really Big Choruse projekt “Laulame Beethovenit Baltikumis”. Laval on ligi 100 lauljat, kelle keskmine vanus on 80 aastat, ning kontserdiga toetatakse MTÜ Elu Dementsusega tegevust.
Selles kohtumises on midagi enamat kui heategevuskontsert. 80-aastased inimesed reisivad, õpivad, kohtuvad ja laulavad koos. See on väga konkreetne pilt aktiivsest vananemisest – sellest, et kõrge vanus ei tähenda loobumist õppimisest, kultuurist ega kogukonnas osalemisest.
Dementsusest rääkides keskendume sageli sellele, mida inimene kaotab. Muusika lubab esitada teistsuguse küsimuse.
Mis on veel alles?
Alles võib olla rütm. Tuttav meloodia. Emotsioon. Kõrval laulva inimese hääl. Vajadus kuuluda. Ja mõnikord võib hääl veel mäletada seda, mille mälu on juba unustanud.
Allikad
Livingston, G. jt (2024). Dementia prevention, intervention, and care: 2024 report of the Lancet standing Commission. The Lancet.
Pentikäinen, E. jt (2021). Beneficial effects of choir singing on cognition and well-being of older adults. PLOS One.
Thompson, Z. jt (2021). How singing can help people with dementia and their family care-partners. Frontiers in Psychology.
Kaiser, A. P., Berntsen, D. (2023). The cognitive characteristics of music-evoked autobiographical memories!. WIREs Cognitive Science.
Toomsoo, T. (2026). Kes on inimene, kui mälu on läinud?. Sirp.
Viola, E. (2023). The role of music in promoting health and wellbeing: a systematic review and meta-analysis. European Journal of Public Health.
