Elim Chan valiti San Francisco Sümfooniaorkestri peadirigendiks
San Francisco Sümfooniaorkester, kes jättis hiljuti hüvasti oma juhi, Ameerika ühe kuulsaima dirigendi Michael Tilson Thomasega, andis nüüd pommuudisena teada uue muusikajuhi valikust. Selleks saab 39-aastane Hongkongist pärit Elim Chan, kes on selle nimeka kollektiivi ajaloos esimene naispeadirigent.
San Francisco orkestril on olnud keerulised ajad. Pärast pikaajalise armastatud muusikajuhi Michael Tilson Thomase lahkumist ning terviseprobleeme, mis tabasid hiljuti 98-aastast maestrot Herbert Blomstedti otse laval, vajas kollektiiv uut energiat ja kindlat visiooni. Olukorra muutis veelgi ebakindlamaks Esa-Pekka Saloneni mullune ootamatu otsus tagasi astuda. Elim Chani ametisse nimetamine – esialgu kuueks aastaks – on seetõttu muusikamaailmas vastu võetud suure kergendustunde ja entusiasmiga.
Elim Chan on üks oma põlvkonna säravamaid dirigente, kes on klassikalise muusika maailmas murdnud mitmeid stereotüüpe. Ta alustas klaveriõpinguid 6-aastaselt, laulis kooris ja on õppinud ka tšellot. Kuigi ta suundus USAsse esialgu meditsiini õppima, vahetas ta selle peagi muusika vastu. Elim Chan omandas bakalaureusekraadi Smithi kolledžis ning magistri- ja doktorikraadi orkestridirigeerimise alal Michigani ülikoolis. 2014. aastal sai temast esimene naisdirigent, kes on võitnud Donatella Flicki konkursi. See saavutus avas talle tee Londoni sümfooniaorkestri abidirigendiks. Ta on juhatanud selliseid kollektiive nagu Los Angelese Filharmoonikud ja Berliini Riigikapell ning pälvinud suurt tähelepanu BBC “Promsi” ava- ja lõppkontserte juhatades. 2018–2024 oli ta Antwerpeni Sümfooniaorkestri peadirigent (ühtlasi orkestri ajaloo noorim ja esimene naispeadirigent), samuti Šoti Kuningliku Rahvusorkestri peakülalisdirigent.
Los Angelese Filharmoonikute uus muusikajuht on Daniel Harding
Los Angelese Filharmoonikute uueks muusikajuhiks nimetati Daniel Harding. Sellega saab temast dirigentide Carlo Maria Giulini, Zubin Mehta, Esa-Pekka Saloneni ja Gustavo Dudameli järeltulija.
Hardingi valikul lähtuti juhtkonna sõnul eelkõige tema pühendumisest haridusprojektidele ja talendiarendusele. Üks Hardingi ametiaja huvitavamaid aspekte on orkestri juhtimisstruktuuri muutumine. Erinevalt eelkäijatest ei ole Hardingil ainuvõimu, vaid ta hakkab orkestrit juhtima meeskondlikult koos Esa-Pekka Saloneni ja Gustavo Dudameliga; viimane jätkab juhatamist neli nädalat igal hooajal. Veel on meeskonnas noor talent Anna Handler, kes on õppinud Juilliardi koolis, olnud Dudameli stipendiaat, dirigeerinud Salzburgi festivalil ja töötab ka Berliini Saksa Ooperis.
Hardingi tööülesannete hulk on muljetavaldav. Tema esialgne kuueaastane leping näeb ette, et ta juhatab orkestrit esimesel hooajal 8 nädalat ja järgnevatel aastatel 12 nädalat. Lisaks Los Angelesele peab ta jätkama tööd Rooma Püha Cecilia Akadeemia orkestri muusikajuhina. Kuid Hardingi elus on veel üks tähelepanuväärne tahk – ta on lennufirma Air France tegevpiloot. Distsipliin ja tehniline täpsus, mis on vajalik lennunduses, kandub kahtlemata üle ka tema muusikutöösse, andes talle unikaalse perspektiivi.
USAs Clevelandis toimus Jüri Reinvere topeltkontserdi esiettekanne
22. mail toimus Ameerikas eesti muusikale erakordne sündmus, kui Clevelandi Sümfooniaorkester tõi esiettekandele Jüri Reinvere kontserdi viiulile, harfile ja orkestrile. Clevelandi ajaloolises Severance Hallis toimunud kontserti dirigeeris kollektiivi pikaaegne juht, maailmanimega dirigent Franz Welser-Möst. Solistid olid tuntud viiuldaja Leila Josefowicz ja orkestri harfisolist Trina Struble. Clevelandi orkester kuulub maailma kümne parima orkestri hulka. Jüri Reinvere on esimene eesti helilooja, kellelt see kollektiiv on uue teose tellinud. Esimene koostöö oli 2022. aastal, kui orkester oma peadirigendi Franz Welser-Mösti juhatusel esitas Reinvere teose “Norilsk, the Daffodils”.
Jüri Reinvere, maineka muusikapreemia Opus Klassik mullune aasta helilooja, sai topeltkontserdiks inspiratsiooni orkestriteose “… ja väsimus õnnest nad tantsima viis” proovide ajal, mil Eesti Festivaliorkestri harfimängijad paelusid teda musitseerimisrõõmu ja katsetamisjulgusega sedavõrd, et tal tekkis soov kirjutada kontsertlik teos harfile ja orkestrile. Clevelandi orkestri ettepanekul kirjutada topeltkontsert valis ta solistideks viiuli ja harfi, nähes selles võimalust koostööks ka Leila Josefowicziga.
Franz Welser-Möst on maailmakuulus austria dirigent. Aastaid oli ta Viini Riigiooperi peadirigent. Eesti publikule on ta tuttav Viini uusaastakontsertide dirigendina 2023. aastal, samuti on ta seda maailma ühte tuntumat klassikasündmust dirigeerinud 2011. ja 2013. aastal. Clevelandi Sümfooniaorkestri peadirigent on ta olnud erakordselt pikka aega – 24 aastat. Viiulisolist Leila Josefowicz on õppinud Ameerikas Curtise muusikainstituudis ja huvitub eriti nüüdismuusikast. Paljud tippheliloojad, nagu John Adams, Esa-Pekka Salonen ja Luca Francesconi, on kirjutanud viiulikontserte spetsiaalselt talle.
Jüri Reinverelt on Ameerikasse tellitud aga juba järgmine orkestriteos – Pittsburghi Sümfooniaorkestrile. Teos valmib seoses Beethoveni 200. surma-aastapäeva tähistamisega 2027. aasta märtsis, kus tulevad ettekandele ka Beethoveni 5. sümfoonia ja viiulikontsert, solistiks maailmanimi Augustin Hadelich. Kontserti juhatab orkestri peadirigent Manfred Honeck.
Baieri Raadio Sümfooniaorkester tõi esiettekandele Jüri Reinvere teose, kus soleerib ka kromaatiline kannel
12. juunil tõi Baieri Raadio Sümfooniaorkester esiettekandele Jüri Reinvere ulatusliku, 40 minuti pikkuse uudisteose “Laul kahest maast” (“Das Lied von den zwei Erden”)sopranile, kandlele ja orkestrile, solistideks Eesti üks mainekamaid, rahvusvaheliselt tunnustatud kromaatilise kandle mängija Kristi Mühling ja Leedu sopran Aušrinė Stundytė. Teost dirigeeris Matthias Pintscher. Kontsert toimus Müncheni kuulsas Herkulessaalis. Teadaolevalt on see esmakordne, kui eesti kromaatiline kannel soleerib maailma ühe tuntuima sümfooniaorkestri ees. Kavas kõlasid veel saksa helilooja Hans Werner Henze ja Rootsi-Saksa helilooja Lisa Streichi teosed.
Jüri Reinvere teose pealkiri viitab paratamatult Gustav Mahlerile, kuid sisuline fookus on mujal. Reinvere enda kirjutatud tekst lähtub Jesaja raamatust ja Peetruse teisest kirjast, mis kõnelevad uue taeva ja uue maa loomisest, kus valitseb õiglus. Teos käsitleb kahe maailma – vana ja hukkuva ning uue ja lootusrikka – vahelist konflikti, peegeldab meie ühiskonna eksistentsiaalseid kriise, poliitilisi murranguid ja ökoloogilisi hirme. Helilooja on teoses loonud hapruse ja lootuse vahel laveeriva muusikalise ruumi, mis vaatleb globaalseid probleeme läbi spetsiifilise Põhjala ja Balti kultuuritunnetuse. Teose instrumentaarium on üles ehitatud kontrastidele. Suure sümfooniaorkestri võimas, kohati apokalüptiline kõlajõud kohtub eesti kromaatilise kandle õrna, arhailise ja peene tämbriga ning soprani dramaatilise vokaaliga.
Teos võeti vastu ovatsioonidega ja on pälvinud tunnustavat kriitikat. Jüri Reinvere oma arvukate suurte orkestriteoste ja instrumentaalkontsertidega maailmakuulsatele orkestritele on tõusnud üheks suurimaks Eesti kaasaja sümfonistiks.
Lahkus Dame Felicity Lott
16. mail lahkus kuulus Briti laulja Dame Felicity Lott (1947–2026), maailma üks hinnatumaid ja armastatumaid sopraneid.
Felicity Lott kasvas üles Cheltenhamis muusikaarmastajate peres. Ta õppis algul Holloway kuninglikus kolledžis prantsuse ja ladina keelt. Süvendatud huvi prantsuse kultuuri vastu sai hiljem tema karjääri üheks nurgakiviks. Viibides seoses õpingutega aasta Grenoble’is, leidis ta õpetaja, kes julgustas teda pühenduma laulmisele. Järgnenud õpingud Londoni kuninglikus muusikaakadeemias viisid ta kokku Graham Johnsoniga, kellega algas aastakümneid kestnud koostöö kammerlaulu vallas, seda eriti Wigmore Hallis, mis jäi Lotti üheks armsaimaks esinemispaigaks.
Ooperilaval debüteeris ta 1975. aastal. Tema aristokraatlik välimus ja loomupärane elegants tegid temast Mozarti ja Richard Straussi ooperirollide ideaalse interpreedi: “Figaro pulma” Krahvinna, “Roosikavaleri” marssaliproua ja “Capriccio” krahvinna Madeleine kujunesid tema visiitkaartideks. Ta oli sage külaline ka Glyndebourne’i festivalil.
Lisaks saksa ja austria klassikale oli Lotti suurim kirg prantsuse muusika. Tema täiuslik prantsuse keele diktsioon ja stiilitunnetus tõid talle Prantsusmaal tohutu populaarsuse. Ta säras nii Poulenci traagilistes kui ka Offenbachi koomilistes ooperites, pälvides Prantsusmaa kõrgeima kunstiautasu, Commandeur de l’Ordre des Arts et des Lettres.
Inimesena tunti Felicity Lotti (või hellitavalt “Flottit”) tema huumorimeele ja tagasihoidlikkuse poolest. Hoolimata maailmakuulsusest säilitas ta britiliku eneseiroonia, küsides naljatledes, miks keegi teda veel lavale kutsub. Tema viimased etteasted toimusid 77-aastaselt, tõestades tema vokaalset vastupidavust ja armastust kunsti vastu. Ta nautis elu ka väljaspool proovisaale, tehes pikki jalutuskäike ja aiatööd, kuid muusika jäi tema elu keskpunktiks lõpuni.
Brüsseli kuninganna Elisabethi konkursil võistlesid tšellistid
Brüsselis lõppes järjekordne maailma mainekaimate hulka kuuluv kuninganna Elisabethi nimeline konkurss. Seekord olid võistlustules tšellistid. Võitjaks kuulutati Itaalia mängija Ettore Pagano, kes sai ka hulgaliselt eripreemiaid. II koht läks Tae-Yeon Kimile (Lõuna-Korea), kes oli finaali noorim osaleja (20-aastane) ja III koht USA/Kanada esindajale Leland Ko’le. IV koha sai Álvaro Lozano Cames (Hispaania), viies oli Yo Kitamura (Jaapan) ja kuues Maria Zaitseva (Venemaa). Ülejäänud kuus finalisti – Andrew Ilhoon Byun, Clara Dietlin, Lionel Martin, Krzysztof Michalski, Dilshod Narzillaev ja Ivan Sendetsky – pälvisid samuti laureaaditiitli ja rahalise preemia. Publiku lemmikuteks osutusid Tae-Yeon Kim, kes pälvis Flaami Klara raadio preemia, ning Álvaro Lozano Cames, kes sai prantsuskeelse ringhäälingu RTBF Musiq3 preemia.
Žürii esimees oli Gilles Ledure (Belgia) ning liikmete hulgas tuntud tšellistid Anssi Karttunen (Soome), Daniel Müller-Schott (Saksamaa), Ophélie Gaillard (Prantsusmaa) jt. Tänavune konkurss tähistas ühtlasi oma 75. aastapäeva ja kuninganna Elisabethi ning Pablo Casalsi 150. sünniaastapäeva.
Ettore Pagano (s 2003) on lõpetanud Rooma Santa Cecilia konservatooriumi ning täiendanud end Cremonas ja Sienas Antonio Menesese, David Geringase ja Enrico Dindo juures. Praegu õpib ta Berliini Kunstide Ülikoolis professor Jens Peter Maintzi klassis. Ta on saanud esikoha Hatšaturjani rahvusvahelisel konkursil (2022) ning II koha George Enescu konkursil (2024).
Finaalis esitasid kandidaadid Belgia Rahvusorkestriga dirigent Antony Hermuse juhatusel kohustusliku uudisteose, Hiina helilooja Fang Mani “Four Odes to the Tidings of Flowers”, mille õppimiseks oli finalistidel suletud uste taga aega vaid üks nädal, ja vabalt valitud kontserdi.
Eesti muusikutest on sel konkursil ajaloolise III koha saanud Marcel Johannes Kits 2022. aastal. See on eesti tšellistide kõigi aegade kõrgeim tulemus maailma tippkonkursil. Järgmisel aastal võistlevad Brüsselis lauljad.
Playmobil tõi välja Richard Wagneri kujukese
Tuntud Saksa mänguasjatootja Playmobil lasi välja järjekordse helilooja kuju – pärast Mozartit ja Bachi sai selleks Richard Wagner. Figuur kujutab suurt saksa heliloojat mustas kuues, peas talle iseloomulik barett. Karbis on aksessuaaride hulgas dirigendikepp ja pult partituuriga. Kujukesest anti teada 23. mail, Richard Wagneri 213. sünniaastapäeval ja Festspielhausi nurgakivi paneku järgsel päeval. Tänavafestivalil jagati tasuta 150 figuuri.
Lisaks Wagnerile pakuti Playmobili figuuriks ka Ferenc Liszti, kuid seda praegu tootmisse ei võetud. Küllap on Liszti kujukese valmimine aga ainult aja küsimus.
