LHV uue heliloomingu autasu
Eesti muusika päevadel anti välja järjekordne LHV uue heliloomingu autasu. Tänavu esitati konkursile 67 teost 43 heliloojalt. Võitjaks osutus Marianna Liik, kes pälvis preemia teosega “Lahtirullumine” klaverile ja kammerorkestrile, mis tuli esiettekandele mullusel EMPil. Autori sõnul sai teos alguse “ühest klaveriimprovisatsioonist, hästi lihtsalt, ühe noodi kordusest, millest ma siis hakkasin helide võrgustikku looma. Ehk siis ühelt poolt improvisatsioon ja teisalt väga selge analüütiline mõtlemine, kus mul oli aluseks umbes kaheksa akordi. Need olidki aluseks selle teose lahtirullumisele.” Žüriid juhtinud Helena Tulve kommenteeris: “Mind isiklikult liigutas, et see teos on väga delikaatne, väga tundlik, selles on palju detaile. Seal on mingi eriline harmooniataju, erilised liikumised, kuidas klaver ja solist omavahel suhtlevad.”
Teist korda anti välja ka LHV innovatsioonipreemia, mille saab helilooja, kes avardab ühiskondlikku ja keskkonnateadlikku mõttevahetust uute ideedega. Tänavu tõsteti preemiaga esile Liisa Hõbepappel tema kammerooperiga “Põrmuline”, mis käsitleb sisemisi seisundeid ja vaimset pinget.
Lahkus Tiia Järg
Meie seast lahkus muusikateadlane, EMTA õppejõud ja Klassikaraadio saadete autor Tiia Järg (27. VIII 1943 – 9. V 2026).
Leida-Tiia Järg sündis 1943. aastal Tallinnas, lõpetas 1961. aastal Tallinna 2. keskkooli, 1965 Tallinna muusikakooli, 1972 Tallinna konservatooriumi ja 1976 Moskva konservatooriumi aspirantuuri. 1965–1970 oli Tiia Järg Kärdla lastemuusikakooli direktor, 1970–1973 Tallinna 21. keskkooli muusikaõpetaja ning 1972–1973 ühtlasi Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teadur. 1976. aastast oli ta Tallinna Muusikakeskkooli ja konservatooriumi õppejõud.
Tiia Järg uuris peamiselt eesti heliloojate loomingut, samuti puhkpillikvintetižanri kujunemislugu, helikeele probleeme jm. Ta on koostanud brošüürid Cyrillus Kreegist (1989, 2003) ja Gustav Ernesaksast (2004) ning avaldanud rohkelt artikleid perioodikas ja erialaväljaannetes. Eriti lähedased heliloojad olid talle Veljo Tormis, Cyrillus Kreek ja Ester Mägi.
Tiia Järg tegi aastaid koostööd Eesti Raadioga, esimesed saated valmisid juba 1970-ndate alguses. Tal oli põhjalik sari Veljo Tormisest, eesti professionaalse muusika arengust kõneles sari “Eesti muusika sajand”. Tema vaatluse all oli ka vene muusika (eriti Dmitri Šostakovitši elu ja looming) ning maailmaklassika: näiteks Beethoveni sünniaastapäevaks valmis kaheksaosaline mahukas sari; väga suure kaasaelamisega kõneles ta ka Johannes Brahmsist. Tiia Järgi autorisaade “Järjehoidja” pälvis laia kuulajaskonna suure heakskiidu. “Tiia Järg oli eesti muusika südametunnistus, õpetaja suure algustähega. Langetame pea ja kanname südames tänu,” kirjutas Klassikaraadio toimetus järelehüüdes.
Tiia Järg on pälvinud mitmeid auhindu, sh Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia pedagoogilise tegevuse ja Klassikaraadio saatesarjade eest (2008) ning Valgetähe V klassi teenetemärgi (2015).
Baltimaade muusikateatrid andsid külalisetendusi
Baltimaade ooperimajade juhid panid möödunud aasta märtsis aluse pikaajalisele koostööle. Tänavu kevadel said teoks vastastikused külalisetendused.
Aprilli lõpus oli RO Estonia etendustega Leedus Vilniuses. Oma repertuaarist esitasid estoonlased Debussy ooperi “Pelléas ja Mélisande” ning Alisson Kruusmaa ja Jevgeni Gribi balleti “Valgus maailma lõpust”. Etendusi külastas ka Leedu kultuuriminister Vaida Aleknavičienė.
7. aprillil tõi Läti Rahvusooper Tallinna Offenbachi ooperi “Hoffmanni lood” (lavastaja Aik Karapetian) ning 5. mail balleti “Esmeralda” (koreograaf Aivars Leimanis). Mõlemad etendused tõid kohale täissaali ja pälvisid vaimustunud vastuvõtu. Aprilli lõpus esines Estonias ka Leedu Rahvusooper ja ballett, mängides samuti menukalt nii Delibes’i balletti “Coppélia” (koreograaf Martynas Rimeikis) kui Britteni ooperit “Suveöö unenägu” (lavastaja Gintaras Varnas).
Leedu, Läti ja Eesti rahvuslike ooperi- ja balletiteatrite partnerlus lähtub teatrijuhtide soovist edendada Baltimaade loomevaldkonda ja rikastada regiooni piirkondade kultuurikoostööd, mis hõlmab nii külalisetendusi, kaasproduktsioone, artistide ja dirigentide vahetusi kui kontserte. Koostöö üks olulisi eesmärke on Baltimaade kultuuri ühine esitlemine rahvusvahelisel areenil. RO Estonia peadirektori Ott Maateni sõnul nähakse maailmas Eestit, Lätit ja Leedut ühise regioonina ning piirkonna ühtsus suurendab ka meie rahvusvahelist nähtavust. “Huvi Baltimaade vastu on tuntavalt kasvanud, vahemaad ooperimajade vahel on suhteliselt väikesed – see võimaldab ka suurte truppidega teatritel ringi liikuda ning pakub publikule võimaluse nende loomingut nautida.” Koostöö jätkub esimese Balti ooperigalaga septembrikuises Tallinnas.
Tallinna Lauluväljaku juhiks sai Laine Randjärv
1. juunil alustas SA Tallinna Lauluväljaku uue juhina tööd endine kultuuriminister Laine Randjärv, kelle kasuks langetas valikukomisjon otsuse rohkem kui 50 kandidaadi seast. Randjärv on olnud ka Tartu linnapea, Vanemuise kontserdimaja juht ning mitme riigikogu koosseisu liige ja riigikogu aseesimees.
Uudisest, et sihtasutuse nõukogu on Randjärve ametisse kinnitanud, teatas Tallinna abilinnapea Monika Haukanõmm 12. mail linnavalitsuse pressikonverentsil. Abilinnapea lisas, et lauluväljaku juhtimine eeldab võimet tasakaalustada kultuurilist vastutust, suursündmuste korraldust ja tohutut avalikku ootust: “Valikukomisjon leidis üksmeelselt, et Laine Randjärve senine töö nii avalikus sektoris kui ka kultuurielu edendajana annab talle väga tugevad eeldused, et selle tööga väga hästi hakkama saada.” Haukanõmme hinnangul on eelmine juht Urmo Saareoja lauluväljakut väga edukalt juhtinud ning leidnud võimalusi selle arendamiseks ja laiendamiseks.
“Natuke on tunne, nagu oleksin koju jõudnud,” kommenteeris Randjärv sotsiaalmeedias. “Olen vastu võtnud väljakutse asuda juhtima Tallinna Lauluväljakut. See on paik, kuhu on talletunud meie ühised mälestused, kultuuriline järjepidevus ja ka julgus olla rahvana koos. Minu enda side Tallinna Lauluväljakuga ulatub aastasse 1975, kui seisin seal laval esimest korda lastekoori lauljana. Dirigendina olin esimest korda lauluväljaku puldis koolinoorte peol segakoore juhatamas 1997. aastal. Lauluväljak on minu jaoks ühtaegu väärikas rahvusliku kultuuripärandi hoidja ja samas kaasaegne, hästi toimiv ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline sündmuspaik. Suur väljakutse on selle paiga arengus hoida tasakaalu.”
Laine Randjärv on õppinud Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegune EMTA) koorijuhtimise erialal. 1996. aastal lõpetas ta ka EMTA magistriõppe. Samuti on ta õppinud Tartu Ülikooli doktorantuuris ajalugu.
Lahkus Paul Raud
Lahkunud on kauaaegne laulupidude korraldaja, RAMi ja kooriühingu omaaegne direktor Paul Raud (14. I 1947 – 19. IV 2026).
Rakveres sündinud Paul Raud õppis aastatel 1965–1969 Tallinna Pedagoogilises Instituudis (õp-d Riho Päts, Ants Sööt jt). 1968–1980 oli ta RAMi laulja ja 1980–1989 selle direktor. 1982–1985 töötas ta ühtlasi Eesti Kooriühingus, esialgu esimehe asetäitjana, seejärel tegevdirektorina ning aastatel 1985–1989 oli ka Eesti Muusikaühingu esimehe esimene asetäitja. 1995–2008 juhtis Paul Raud Kehra Kunstide Kooli. Kaasteeliste meenutuse kohaselt oli Paul Raud erakordselt rahulik ja vaoshoitud inimene, hinnatud kolleeg ja armastatud juht.
Laulu- ja tantsupidude korraldamisega oli Paul Raud seotud 1975. aastast. Üldlaulupidudel oli ta kava üldjuhi ja lavastaja assistent, liikumise juht, kontsertide, rongkäigu ja tseremoonia käsikirja autor ja korraldaja, lavaliikumise üldjuht ning ka üldlaulupeo peakomisjoni liige. Samuti oli ta noorte laulupidude liikumise juht ja rongkäigu korraldaja.
2025. aastal anti Paul Rauale üle laulu- ja tantsupidude kõrgeim tunnustus kodarraha. Raua kõige nähtavam töö oli tema kauaaegse kolleegi Raul Talmari sõnul seotud kooride liikumise korraldamisega laulupidudel. Sama loomulik oli tema roll kogu kooriliikumises: näiteks iga-aastase Vana-Vigala seminari korraldamine koorijuhtidele ja muusikaõpetajatele oli täielikult tema vedada. Tänu temale oli taustsüsteem paigas, muusikaõpetajad ja koorijuhid said koolitusi, et laulupeoliikumine saaks üldse käivituda.
Eesti jazziauhinnad 2026
Aprillikuus anti festivali “Jazzkaar” ja Eesti Jazzliidu koostöös taas välja Eesti jazziauhinnad. Auhindu jagati juba 20. korda ning tiitleid anti välja kuues kategoorias.
Aasta jazzmuusikuks nimetati Maria Faust.Aasta jazzihelilooja on Mingo Rajandi. Noore jazzitalendi auhinna sai saksofonist ja helilooja Nikita Korzoun, kes hoiab oma loomingus au sees just traditsioonilist jazzi. Aasta jazzansambli tiitliga pärjati 14-liikmeline kollektiiv Rahel Talts Ensemble, kellel on tänaseks ilmunud kaks albumit: “Power of Thought” (2022) ja “New and Familiar” (2025). Pianist ja helilooja Rahel Talts on olnud aktiivne nii Taanis, Leedus, Eestis kui teisteski Euroopa riikides. Aasta jazziedendajaks sai Ivi Rausi-Haavasalu, kelle tegevus ulatub Eesti Jazzliidu juhtimisest noore põlvkonna kasvatamiseni MUBAs ja rütmimuusika hariduse edendamisse laiemalt.
Delfi Kultuuri publiku lemmikuks hääletati pianistist helilooja Kairiin Kukk, kes tegutseb aktiivselt Eesti muusikaareenil, olles kirjutanud viimase kahe aasta jooksul hulgaliselt muusikat ning kellelt on lähitulevikus oodata ka debüütalbumit.
Olari Elts saab Sinfonietta Riga uueks kunstiliseks juhiks
5. mai pressikonverentsil teatati, et Sinfonietta Rīga uueks kunstiliseks juhiks saab ERSO peadirigent Olari Elts, kellele annab ameti üle nimetatud kollektiivi asutaja Normunds Šnē.
Sinfonietta Rīga repertuaaris jätkatakse Šnē aastate jooksul loodud traditsioonide järgimist. Eltsi kinnitusel on Sinfonietta Rīga kunstilise juhi ametikohale asumine talle suur rõõm ja au.
Sinfonietta Rīga loodi 2006. aastal. 2014. aastal pälvis Sinfonietta Rīga Tõnu Kaljuste juhtimisel koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga Pärdi “Aadama itku” eest Grammy auhinna parima koorimuusika esituse kategoorias. 2016–2021 oli kollektiivi külalisdirigent Paavo Järvi.
Lahkus Ahti Bachblum
11. mail lahkus muusik ja vaimulik, Haljala koguduse diakon Ahti Bachblum.
Ahti Bachblum sündis 8. mail 1976 Haljalas, millega tema side jäi vankumatuks kogu eluks. Juba 13-aastaselt alustas ta organistina teenimist Haljala kirikus. Ta lõpetas Rakvere muusikakooli ning Heino Elleri Muusikakooli klaveri erialal, õppis klassikalist laulu EMTAs Teo Maiste juhendamisel ning täiendas end džässklaveri alal Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Viljandi Kultuurikolledžis.
Bachblumi muusikaline anne ulatus klassikast džässini. Ta töötas aastatel 1994–1999 Vanemuise teatris kooriartistina, oli hiljem Rakvere meeskoori abidirigent ja klaverisaatja ning tegi koostööd paljude kooride, ansamblite ja solistidega. Ta pälvis ka mitmeid tunnustusi: Raimond Valgre laulufestivalil ning viiel korral Alo Mattiiseni muusikapäevadel.
Hiljem õppis Ahti Bachblum EELK Usuteaduse Instituudis ning ordineeriti diakoniks 2010. aastal. Ta teenis vaimulikuna Kunda ja Viru-Nigula kogudustes, kuni asus 2020. aasta jaanuaris ametisse kodukandi Haljala koguduse diakonina. Tema viimane teenistus Haljala kirikus toimus emadepäeval, vaid päev enne tema ootamatut surma. Bachblumi teoloogiline tee pidi saama suvel akadeemilise punkti, kuna tema lõputöö oli Usuteaduse Instituudis juba edukalt eelkaitstud.
Rootsi aasta parima jazzialbumi auhinna sai Britta Virves
Eesti jazzpianist Britta Virves võitis albumiga “Simple Things” ehk “Lihtsad asjad” Rootsi aasta parima jazzialbumi auhinna. Albumit esitleti Euroopa suurimal jazzimessil “Jazzahead!” Bremenis.
Albumi salvestas Virves Kopenhaagenis koos triosse kuuluvate Jonas Bäckmani ja Jon Henrikssoniga, külalisena teeb kaasa USA artist Genevieve Artadi, kes mõjutas albumi kõlapilti elektroonilisemas suunas. Ehkki seltskond on rahvusvaheline, on trio harmooniline baas põhjamaiselt karge, olles ühtaegu nii rootsi kui eesti muusikalise näoga. “Me naerame, et meil on nagu perebänd. Trummar Jonas Bäckman on ju tegelikult põhjus, miks ma Rootsi jäin, me oleme koos elanud kümme aastat. Bassist Jon Henriksson on meie parim sõber. Me kohtusime koolis õppides, mängima hakkasime koos pandeemia ajal, 2020. aasta mais tegime esimese kontserdi Rootsi Raadios,” meenutab Virves oma trio sündi.
LHV noor helilooja 2026
18. aprillil oli Tartus Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis Eesti muusika päevade kavva kuuluva konkursi “LHV noor helilooja 2026” finaalkontsert, kuhu žürii oli valinud tosin teost. Vanema vanuserühma peapreemia (võimalusega luua uus teos järgmisele EMPile) pälvis Aleksei Kuzovkin teosega “Branches”. Kuzovkinit tunnustati ka ERSO välja pandud interpreetide preemiaga. Teise koha sai Helia Sobhanian teosega “Sacrificed for Freedom” ning kolmanda Markus Kadaste teosega “Ta tuleb öösel”. Nooremas vanuserühmas anti välja II ja III preemia, mille said vastavalt Marlon Martma teosega “Sügise tuuled” ja Sonja Kralla teosega “Murmur Fae”. Klassikaraadio eripreemia teenis August Lippus teosega “Süda, suu, liiv, hambad” ning Estonian Record Productionsi ja festivali “Klaaspärlimäng” preemia (koos võimalusega kirjutada teos sellele festivalile) Selina Feklina.
“Käesoleval aastal oli konkursil erakordselt tugev ja mitmekesine teoste valik, mistõttu kujunes lõppvaliku tegemine žüriile üsna keerukaks. See peegeldab ilmekalt noorte heliloojate loomingu kõrget taset. Aleksei Kuzovkini võidutöö “Branches” tõusis esile oma peenetundelise ja läbimõeldud vormikäsitluse poolest, milles detailne lähenemine teenis terviklikku kunstilist ideed,” sõnas žürii esinaine Liina Sumera.
EFTA auhinnad
24. aprillil toimunud pidulikul EFTA galal jagati kokku 31 auhinda: 16 filmi- ja 15 telekategoorias. Meeleolukat galat juhtis Tõnis Niinemets. Nimetame siinkohal esiletõstetud muusikuid.
Auhind panuse eest Eesti televaldkonda – ETV pikaaegne saatejuht ja toimetaja Reet Linna.
Parim filmihelilooja – Erki Pärnoja (“Torn”).
Parim erisaade – “Vaikusest sündinud. Arvo Pärt”, autor Joonas Hellerma, produtsendid Ruth Alaküla ja Karmel Killandi (ERR).
Parim saatejuht – Karl-Erik Taukar (“Su nägu kõlab tuttavalt”, TV3).
Nominentide seas olid ka “Muusikast Mihkel Rauaga” (parim tõsielusaade, Telia Inspira/ERR), aasta sisulooja televisioonis Helen Valkna (sh “Eesti Laul”, “Klassikatähed”,“Lühhike öppetus Eesti kultuurist”, ERR), parim teleajakirjanik Neeme Raud (Neeme Raud portreteeris saates “Täistund” helilooja Alisson Kruusmaad, Kanal 2).
Rahvusvaheline muusikaolümpiaad
22.–24. aprillil toimus Poolas Sopotis VII rahvusvaheline muusikaolümpiaad, kus särasid ka MUBA õpilased. Viiuli erialal õppiv Liisa Arakas ja koorijuhtimise erialal õppiv Emilie Ruus saavutasid tihedas konkurentsis vanemas vanuserühmas (16–19-aastased) silmapaistvad tulemused: Liisa Arakas pälvis I koha ning Emilie Ruus II koha. Liisa teenis lisaks esikohale välja ka kaks eripreemiat – parima lauluesituse ja parima noodist lugeja eripreemia. Olümpiaadil osales ka Tallinna Tehnikagümnaasiumi õpilane Trevor Ruut.
Rahvusvahelisele olümpiaadile eelnesid Eestis XIII üleriigilise muusikaolümpiaadi piirkondlik ja seejärel vabariiklik voor, kus Emilie Ruus pälvis I ning Liisa Arakas II koha. Liisa õpib MUBA kõrval Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumis ning Emilie Tallinna Reaalkoolis.
Olümpiaadil osalesid veel noored muusikud Sloveeniast, Tšehhist, Leedust, Lätist, Küproselt ja Saksamaalt. Kogu võistlus kulges inglise keeles ning osalejaid hinnati kolmes valdkonnas: muusikaloo ja -teooria teadmistes (sealhulgas Poola muusikalugu ja noodist lugemine), laulu esituses ning omaloomingus. Noori hindas üheksaliikmeline rahvusvaheline žürii.
Suri Agu Tammeorg
23. aprillil suri 68-aastasena muusik ja helilooja Agu Tammeorg. 6. juunil 1957 sündinud Tammeorg oli ansambli Karavan asutajaliige ja kauane liider. “Agu jättis Eesti muusikasse kustumatu jälje. Tema looming, energia ja pühendumus tõid rõõmu paljudele ning sidusid inimesi läbi muusika. Ta oli inspireeriv teerajaja, kelle töö elab edasi nii lauludes kui ka meie mälestustes,” meenutavad ansamblikaaslased.
Tammeorg kirjutas Karavanile palju laule, mis ilmusid 2002. aastal albumil “Agu Tammeoru laulud”. Neist üks tuntumaid on jõululaul “Talveöö”. Lisaks Karavanile mängis ta ansamblites Elektra ja Kollane Allveelaev G.
Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu aastapreemiate laureaadid
Alates 2014. aastast tunnustab Eesti Sümfooniaorkestrite Liit aastapreemiaga möödunud aasta aktiivset tegijat, noorte sümfoonia- või keelpilliorkestri õpetajat, dirigenti, korraldajat või kollektiivi. Esimene auhind anti 2014 Tonio Tamrale pühendunud tegevuse eest noorte sümfooniaorkestrite arendamisel ja muusikaõppe korraldamisel. Tänavu 4. aprillil Viljandis Ugala teatris Tonio Tamra mälestuskontserdil pälvis liidu pedagoogipreemia Sirje Rein oma pikaaegse pühendunud töö eest keelpilliõpetajana Viljandimaal. Viljandi muusikakooli õpetajana on ta kujundanud põlvkondi tublisid keelpillimängijaid, aga rikastanud ka kogu Eesti kultuurielu, sealhulgas laulupeoliikumist.
Aastapreemia pälvis ka Põlva muusikakooli kauaaegne keelpilliõpetaja Tiina-Mai Arund, kes on silmapaistev viiuli- ja vioolapedagoog ning pühendunud keelpilliorkestri juhendaja, kujundanud mitme põlvkonna noorte muusikute arenguteed, andes neile lisaks tehnilistele oskustele armastuse ansamblimängu ja orkestrikultuuri vastu. Temale anti preemia üle juuni alguses Põlva muusikakooli keelpilliorkestri kontserdil. Korraldaja preemia pälvis Lehti Saag töö eest Tartu Ülikooli sümfooniaorkestri ja sümfooniaorkestrite liidu tegevuse organiseerimisel.
Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu aastapreemia on seni pälvinud 25 laureaati.
Andres Uibo 70
16. aprillil tähistas oma 70. sünnipäeva organist, helilooja ja pedagoog Andres Uibo, kes on üks olulisemaid eestvedajaid Eesti orelikultuuri arendamisel ja hoidmisel. Juubelikontsert 17. aprillil Niguliste muuseumis tõi lavale muusikud, kellega Andres Uibot seob ühine loominguline tee ja aastatepikkune koostöö. Kontserdil astusid üles viiuldajad Mari-Liis Uibo ja Andres Mustonen, organist Toomas Trass, vokaalansambel Orthodox Singers ja kammerkoor Collegium Musicale dirigentide Valeri Petrovi ja Endrik Üksvärava juhatusel.
Andres Uibo on 1981. aastast Tallinna Niguliste muuseum-kontserdisaali organist ning alates 1994. aastast EMTA oreliprofessor. Tema õpilaste hulgast on sirgunud mitmeid tänase orelielu aktiivseid tegijaid. Aastatel 1997–2009 töötas Uibo Eesti Kontserdi produtsendina. Ta on ellu kutsunud muusikafestivale: Tallinna rahvusvaheline orelifestival (1987), Suure-Jaani muusikafestival (1998), Bachi-nimeline festival (2012). Heliloojana on Uibo loonud teoseid sümfooniaorkestrile, kammerkoosseisudele, koori-, instrumentaal- ja orelimuusikat. Andres Uibo on saanud Eesti Vabariigi kultuuripreemia ja Eesti Muusikanõukogu aastapreemia.
Orelikonkurss Viljandis
9. mail toimus Viljandi Jaani kirikus noorte orelikonkurss, kus osales 21 noort orelimängijat kogu Eestist: Tallinnast, Tartust, Viljandist, Ahtmest, Kohilast, Keilast ja Põltsamaalt. Mängijaid valmistasid ette õpetajad Tuuliki Jürjo, Kristel Aer, Svetlana Verenitš, Erika Jefimova,Pille Metsson,Gustav-Leo Kivirand, Eve Lend, Marten Meibaum, Anna Humal.
Žürii liikmeteks olid EMTA oreliprofessor Andres Uibo, Heino Elleri Muusikakooli oreliõpetaja Urmas Taniloo ja Tallinna Kaarli kiriku peaorganist Piret Aidulo. Kõik noored pälvisid rohkesti kiidusõnu, keerukad orelipalad olid selgeks saanud nii väikesed kui suured esinejad. Kõige rohkem õpilasi oli konkursile toonud Tuuliki Jürjo. Kõige nooremad lapsed, kes oreli taga musitseerisid, olid 8-aastased Vasilina Kaunova Ahtmest ning Aaron Heimar Raud Kohilast. Diplomid ja meened said peale kõigi laste ka nende õpetajad, muusikakoolid ja žürii liikmed.
Tulemused
A-vanuserühm, kuni 8-aastased
I Vasilina Kaunova (Ahtme KK, õp S. Verenitš), II Aaron Heimar Raud (Kohila KK, õp E. Lend).
B-vanuserühm, 9–10-aastased
I Ervin Maximilian Olonen (Tallinna MK, õp G.-L. Kivirand), II Iris Emilia Tiitus (Viljandi MK, õp T. Jürjo), III Elise Einmann (Kohila KK, õp E. Lend).
C-vanuserühm, 11–12-aastased
I Sofia Jakovleva (Ahtme KK, õp S. Verenitš), II Maru Anderson (Kohila KK, õp E. Lend).
D-vanuserühm, 13–15-aastased
I Sandra Tamm (Keila MK, õp P. Metsson), II Emilia Lebedeva (Ahtme KK, õp S. Verenitš), III Anni Maria Plooman (Tallinna MK, õp G.-L. Kivirand).
E-vanuserühm, 16–19-aastased
I–II Markus Johannes Veide (Viljandi MK, õp T. Jürjo), I–II Albert Reinman (MUBA, õp K. Aer), III Luca Luisk (Viljandi MK, õp T. Jürjo).
Konkursitulemusi
6. märtsil toimus Lätis Daugavpilsis VI rahvusvaheline noorte kitarristide konkurss “Dolce chitarra”, kus saavutasid silmapaistvaid tulemusi MUBA kitarriõpilased: Nora Laikre – I koht, Kristof Rull – III koht, Oleksandr Nevskyi – I koht. Nende õpetaja on Kirill Ogorodnikov. Konkursil osales üle 70 noore kitarristi Lätist, Leedust ja Eestist.
4.–6. märtsil toimus Lätis Mārupes rahvusvaheline puhkpilli- ja löökpillimängijate konkurss “Wind Stars 2026”, kus palju Eesti õpilasi sai auhinnalisi kohti.
Flöötide kategoorias pälvisid II koha Kiira-Marii Sirila ja III koha Linda Bovrovski (mõlemad Koeru MK, õp K. Laanemets). Saksofoni alal sai I koha Theodor Martin Hirvoja (MUBA, õp T. Koho), II koht Eliise Stimmer, Tõiv Johannes Tiits ja Ruby Rose Greenwood (kõik Pärnu MK, õp E. Urla). Klarneti kategoorias sai III koha Johan Andreas Lass (Tabasalu MK, õp M. Altrov) ja Liisa Laube (Märjamaa MKK, õp H. Altrov).
Eriti edukad olid noored trompetimängijad. Grand prix‘ sai Triin Ustav, I koha Eerik Bahovski (mõlemad MUBA, õp N. Ots).
I preemiad said samuti Irina Mincheva (Sillamäe MK, õp N. Ots) ja Tõnu Markus Rõõmussaar (Tallinna MK, õp N. Ots), II koha Nikita Sednev (Tallinna MK, õp N. Ots) ja Kaarel Luikmel (MUBA, õp N. Ots). II koha sai ka Gregory-Marcus Lensment ning III koha Karl Marten Ole ja Ron Okiar Liiv (Pärnu-Jaagupi MK, õp K. Kivi). Lääne-Harju muusikakooli lastest aga III koha Hugo Samberg, Maarian Adson ja Hanna Looren Samberg (õp V. Rüütelmaa). Kullo õpilastest said I koha Paul Patrick Rüütelmaa, II koha Döme Marton ja II koha eufooniumimängija Mart Meister (õp V. Rüütelmaa).
Metsasarvede kategoorias sai II koha Johanna Rüütelmaa (MUBA, õp K. Koppel), trombooni alal III koha Marten Vellend (Tabasalu MK, õp V. Rüütelmaa) ja tuubas Roland Virves (õp V. Rüütelmaa).
22.–25. aprillil toimus Horvaatias Splitis 29. rahvusvaheline noorte muusikute konkurss “Daleki akordi”. Klaveri kategoorias esindasid Eestit kuus MUBA õpilast, kes saavutasid mitmeid auhinnalisi kohti: III vanuserühmas II koha Agatha Kutsok, Aleksandra Galushkina, Maria Kurbatova ja III koha Milēna Timoščuka ning V vanuserühmas II koha Melita Timoščuka jaIII koha Sofia Agnesa Kirsimaa. Kõik nad õpivad õpetaja Jekaterina Rostovtseva klaveriklassis. Osalejaid hindas rahvusvaheline viieliikmeline žürii, mille esimees oli pianist Lorenzo Di Bella.
9.–15. aprillil toimus Horvaatias rahvusvaheline pianist Jurica Murai mälestuskonkurss, kus 14-aastane MUBA õpilane Roman Gorbachev (õp J. Rostovtseva) saavutas II koha kuni 16-aastaste vanusegrupis. Konkurss toimus Varaždini muusikakeskkoolis, osalejaid oli üle 150. Kava kohustuslikuks palaks oli J. S. Bachi teos.
18. aprillil toimus Lätis Daugavpilsis rahvusvaheline Oskars Stroki nimeline noorte pianistide konkurss. MUBA õpilane Milēna Timoščuka (6. kl) saavutas I preemia kuni 14-aastaste vanusegrupis ning Melita Timoščuka (12. kl) I preemia kuni 18-aastaste vanuserühmas. Konkurss toimus kahes etapis: I voor oli videosalvestistega, kust valiti finaali kõrgema punktisummaga võistlejaid. Pianiste hindas 11-liikmeline rahvusvaheline žürii Iisraelist, Lätist, Serbiast, Hiinast, Soomest, Kanadast, Leedust, Kasahstanist. Osalejaid oli Poolast, Lätist, Leedust, Serbiast, Hiinast, Eestist, Kanadast üle 150. Finaali pääses ainult 31 pianisti. Milēna ja Melita õpetaja on Jekaterina Rostovtseva.
MUBA õpilane Aleksandra Maria Tralla osales 29. aprillist 2. maini toimunud 31. Bohuš Herani nimelisel tšellokonkursil Ústí nad Orlicís, kus saavutas oma vanuserühmas I koha ja Jaroslav Kociani fondi auhinna. Konkurssi hindas viieliikmeline rahvusvaheline žürii, mida juhtis Praha konservatooriumi tšelloprofessor Miroslav Petráš. Tegutses ka noortežürii, kes samuti hindas Aleksandra esituse esikoha vääriliseks. Aleksandra Maria Tralla õpetajad on Mart Laas ja Denis Severin.
Aleksandra Maria Tralla on varem toonud samalt konkursilt Eestisse kaks esikohta (2022, 2024).
5.–9. mail toimus Lätis Jelgava muusikakeskkoolis rahvusvaheline puhkpillikonkurss“Young Musician 2026”, kus võtsid mõõtu Baltimaade parimad flöödi-, klarneti-, oboe- ja fagotimängijad. Teise vooru pääses vaid pool osalejatest. Elleri kooli õpilastest said A grupis Marelle Zirnask I koha ja Ida-Aleksandra Lillepuu II koha ning C-grupis Eliisa Suburg I koha. Nende õpetajad on Anneli Kuusk ja Kerstin Laanemets.
Eesti Raadio Laulustuudio lastekoor (dirigendid Kadri Hunt ja Kaie Tanner) saavutas esikoha lastekooride kategoorias ja IV taseme kulddiplomi rahvusvahelisel koorifestivalil Riva del Gardas, koor valiti esinema ka grand prix’ vooru. Lastekoor Raduga (dirigendid Natalja Kuzina ja Jelena Orlova) saavutas konkursil X taseme hõbediplomi ning koori solist ka solisti eripreemia. Koore hindas konkursil rahvusvaheline žürii koosseisus: Jürgen Bassbender (Saksamaa), Alexander Einarsson (Rootsi) ja Michele Josia (Itaalia), festivali kunstiline juht oli Gábor Hollerung (Ungari).
