Mihkel Poll 12. oktoobril Estonia kontserdisaalis. Kavas: Chopin valik masurkasid op 6, neli eksprompti, Polonees As-duur op 53, Nokturn Des-duur op 27 nr 2, Sonaat nr 3 h-moll.
Kuidas kujunes kontserdikava, miks on kavva valitud just need teosed?
Soovisin koostada kava Fryderyk Chopini loomingust ning valisin sinna teosed, mida olen juba mõnda aega mõttes kandnud ja õppinud. Kava sisaldab nii Chopini loomingule väga iseloomulikke väikevorme – masurkasid, eksprompte, nokturni, kuulsat As-duur poloneesi – kui ka tema ühte suurejoonelisemat teost, klaverisonaati h-moll. Chopini muusika on erakordselt meeleolude- ja tunneterikas ning ka selles kavas on oma koht nii lüürikal, tantsulisusel kui virtuoossusel.
Millised on soovid ja unistused interpreedina, mida tahaks tulevikus tingimata teostada?
Kõige olulisem soov interpreedina on, et jätkuks pidev areng ning kasvamine ning et kunstilised otsingud ja püüdlused lavalaudadel ka realiseeruksid. Nagu Tallinna linn kuulsas legendis, ei saa ka interpreet kunagi valmis, vaid pidevalt täiustub, õpib, omandab kogemusi ning lihvib oskusi …
Millised on olnud viimase aja suurimad elamused?
Viimase aja ühe suurima kontserdielamusena nimetaksin Krzysztof Penderecki loomingule pühendatud kontserti Eesti muusika- ja teatriakadeemia suures saalis eelmise aasta novembris. Tõeliselt meeldejääv õhtu! Eredana kõlavad kõrvus siiani nii “Concerto grosso” nr 1 kolmele tšellole ja orkestrile (solistid Marcel Johannes Kits, Silvia Ilves ja Henry-David Varema) kui eriti klaverikontsert, kus soleeris pianist Ivari Ilja. Soliste saatis kõrgel tasemel EMTA sümfooniaorkester dirigent Andres Mustoneni juhatusel.
