82-aastane pianist ja dirigent Vladimir Ashkenazy andis teada, et lõpetab avalikud esinemised. Kui Ashkenazy võitis 1956. aastal Brüsselis kuninganna Elisabethi nimelisel pianistide konkursil peapreemia, kõneldi fenomenaalsest virtuoosist, vene-nõukogude klaverikooli järjekordsest vapustavast imest. Nüüdseks on superlatiivide arsenal end juba aastaid ammendanud, sest suure meistri teod kõnelesid iseenda eest ja lisaks on pianist Ashkenazy ka ülemaailmse tegutsemishaardega dirigent. Tema seiklusrohke loominguline elu on pakkunud põnevat ainet biograafidele ja publikule jääb ta meelde täiesti iselaadse, kordumatu helguse ja vitaalsusega loojanatuurina. Ashkenazy kontol on veel ka teine preemia rahvusvaheliselt Chopini-nimeliselt konkursilt Varssavis (1955) ning jagatud esikoht Tšaikovski konkursilt aastast 1962. Ashkenazy repertuaar ulatub Bachist Šostakovitšini, ta on oma loometee jooksul jäädvustanud oma mängu ja dirigeerimist arvukatele heliplaatidele ning võitnud viis Grammy auhinda. Ligemale 70 aastat kestnud lavatee jooksul oli Ashkenazy oodatud artist suurtel lavadel, ent iialgi ei põlanud ta ära ka väiksemaid paiku. Abielusidemete tõttu on Island talle pikka aega olnud teguderohke paik, ka Eestis on ta esinenud mitu korda. Oma karjääri teisel poolel tegeles ta valdavalt dirigeerimisega – ta on olnud näiteks Tokyo NHK orkestri peadirigent (2004–2007), samuti on ta juhatanud peadirigendina Tšehhi filharmoonikuid ja Islandi sümfooniaorkestrit. Dirigendina on ta salvestanud kõik Sibeliuse ja Rahmaninovi sümfooniad, palju Prokofjevi, Skrjabini, R. Straussi, Stravinski, Beethoveni ja Tšaikovski muusikat.
FOTO https://www.classicaldepicted.com/
