Kultuuriministeerium tutvustas uuringut, mis käsitles laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kooride, rahvatantsurühmade ja muusikakollektiivide ning nende juhendajate olukorda. Selgus, et noori juhendaja kutse ei motiveeri, töötasud on madalad ning kollektiivid ei tule majanduslikult ots otsaga kokku.
Mõttekoja Praxis tehtud uuringust avaldus, et üle kolmandiku kõigist juhendajatest on 54-aastased või vanemad. See tähendab, et juba lähiaastatel võib pensionile suunduda kriitiline arv dirigente ja tantsujuhte ning laulu- ja tantsupidude traditsiooni ei pruugi endistviisi jätkates iseenesestmõistetavalt jätkuda. “Laulu- ja tantsupidu on meie identiteedi väljendus, eesti rahva püha. Me peame seda hoidma. Ilma lisaraha suunamiseta pidude ettevalmistuses osalevate kollektiivide juhtidele laguneks 150 aasta jooksul kujunenud rituaal meil ühel hetkel lihtsalt käest,” kommenteeris kultuuriminister Tõnis Lukas.
Eelarve lisataotlus on plaanis viia 2020. aasta kevadel riigi eelarvestrateegia aruteludele, et tagada kollektiivi juhile tulevikus palgatoetus koos kõigi sotsiaalsete garantiidega. 2020. aasta kultuurieelarvesse on juba kavandatud 360 000 eurot.
Uuring kinnitas, et kuigi harrastajaid on laulu- ja tantsupeo registris 70 000, on juhendajaid vaid paari tuhande ümber. 35% neist on keskealised või vanemad ning noori tuleb peale napilt. Alla 35-aastasi on juhendajate seas 15%. “Väga paljud meist juhivad olude sunnil mitut kollektiivi ning sageli teeb kõrgharidusega juhendaja seda tööd üsna hobikorras. Kui see nii jätkub, siis meie muusikakultuur, sh laulupeoliikumine, ei arene, vaid katsub vaevu praeguselgi tasemel püsida,” kommenteeris dirigent Rasmus Puur.
Uuring tõestas, et laulu- ja tantsupidude ettevalmistuses osalemine on juhendajale pigem hobi või kõrvaltöö ning valdav enamik juhendajatest ehk 77% tunneb, et nende töökoormus pole vastavuses saadava tasuga. Sageli juhendatakse korraga mitut kollektiivi ning ühe kollektiivi juhtimise eest makstav keskmine töötasu jääb kõige sagedamini 50 ja 100 euro vahele. Ka kollektiivide endi eelarved on tagasihoidlikud ja kulud ületavad tihtipeale tulusid. Tähtajalised ja ajutised lepingud omakorda ei võimalda koori-, tantsu- ja orkestrijuhtidele sotsiaalseid garantiisid nagu puhkus, pension või lastetoetus.
