Tallinna Jaani kirikus toimus 4. novembril kammerkoor Voces Musicalese hingedepäeva kontsert. Vocesest on saanud meie muusikamaastikul oluline kollektiiv, kelle kutsele koos musitseerida vastavad parimad muusikud ja dirigendid. Seekord oligi nende ees sõna parimas mõttes karismaatiline briti dirigent Stephen Layton, kelle nõtke juhtimine ja artistlik hääleandmine viis kuulajad renessanssmuusika põnevasse maailma. Vastureformatsiooni vaimsusest kantud kavva kuulusid Tomás Luis de Victoria motett “O quam gloriosum”, samanimeline paroodiamissa ja “Magnificat primi toni” ning Gregorio Allegri “Miserere”. Kontserdi lõpetas “Jaanilaul” dirigendi austusavaldusena lahkunud Veljo Tormisele.
Eriti mõtestatult esitati Victoria loomingut ning see pakkus muusikaliselt tõsist naudingut. Häältejuhtimine oli loogiliselt paigas ja koori esitus oli väga terviklik, kus ükski häälerühm ei kostnud teiste hulgast välja, vaid kõla oli tasakaalustatud. Victoria missa oli tõeline pärl, kus hääled veeresid ühtlaselt ja sujuvalt. Need teosed on koori jaoks uued ja seda üllatavam oli nende mõtestatud esitus ja väljenduslaad.
Ootasin huviga hilisrenessansi polüfoonia ühe tuntuma ja müstilisema teose, Allegri “Miserere” esitust. See keeruline lugu on kirjutatud kahele koorile, millest neljahäälne solistide koor peab olema ruumiliselt eraldatud. Nii asusidki solistid Jaanika Kuusik, Mari-Liis Urb, Sirlen Rekkor ja Alvar Tiisler orelirõdul. Siiski tundus mulle, et kahe koori dialoog ei sujunud ning muusikaliselt mõjus teos hakitud ja närvilisena. Solistide grupp jäi kahjuks võõrkehaks; neil kõigil on head ja omapärased hääled, kuid see omapärasus muutuski pigem häirivaks. Lootsin kuulda ühtsemat kõla ja ka nõtkemalt lauldud ornamente. Kontserdi lõpetas armas pühendus Veljo Tormisele. Kui algselt tundus “Jaanilaul” kontserdi konteksti arvestades kuidagi dissoneerivana, siis lõpuks oli selles oma rahuliku liikumise ja häälte lisandumisega isegi midagi renessansslikku. Publikut oli kontserdile kogunenud nii arvukalt, et kõigile ei jätkunud kavalehtigi. Kuulajad tänasid koori ja dirigenti tugeva aplausiga, millele vastati lisalooga, Victoria “Ave Mariaga”.
