10. veebruaril suri dirigent ja helilooja Taavo Virkhaus, üks eesti muusika ja eestluse tulehoidjaid ja eestvedajaid maailmas. Virkhaus sündis 29. juunil 1934 Tartus muusikaõpetaja, koori- ja orkestrijuhi Adalbert Wirkhausi pojana, tema vanaisa oli Eesti pasunakooride liikumise rajaja David Otto Wirkhaus. Alates 1949. aastast elas Taavo Virkhaus USAs. 1957. aastal lõpetas ta Miami ülikooli, 1967. aastal omandas ta Rochesteri ülikooli Eastmani muusikakoolis doktorikraadi. 1966–1977 oli ta Rochesteri ülikooli muusikadirektor ning ühtlasi muusikakooli dirigeerimisosakonna ja Rochesteri ooperiteatri dirigent. Aastatel 1977–1994 oli ta Duluthi sümfooniaorkestri muusikadirektor ja dirigent ning töötas ka Huntsville’i, Minnesota ja Alabama sümfooniaorkestrite dirigendina. Ta on juhatanud külalisdirigendina orkestreid nii Ameerikas kui ka Euroopas ja Venemaal, mh esitanud oma kavades eesti muusikat. Taavo Virkhaus osales aktiivselt paljudel väliseestlaste üritustel, sh võttis ta osa 1969. aasta Eesti juubelilaulupeo ja Eesti vabariigi aastapäeva kontsertidest Torontos. 1976. aastal oli ta ESTO muusikadirektor, ühtlasi ESTO laulupeo korraldaja ja üldjuht.
Taavo Virkhaus juhatas külaskäikudel Eestisse ERSOt (esimest korda 1978. aastal) ning Estonia ja Vanemuise sümfooniaorkestrit. 1990. aastal oli ta Eesti üldlaulupeo puhkpilliorkestrite üldjuht, Tartu ja Tallinna laulupidudel juhatas orkestreid ka 1994., 1999. ja 2004. 2004. aastal tähistas ta oma sünnilinnas Tartus koos Vanemuise orkestriga oma 70. sünnipäeva, pälvides ühtlasi linnavalitsuselt Tartu medali panuse eest väliseestlaste muusikaelu edendamisel ning teenete eest Eesti ja Tartu laulupidude ajaloos.
Taavo Virkhausi heliloomingusse kuulub 5 sümfooniat, 2 viiulikontserti, avamäng “Kalevipoeg”, “Prantsuse avamäng”, muusika Edmund Martini filmile “Tiina”, orkestriteos “Fanfare ad Astra” jpm.
