9. novembril kuulutati välja uued UNESCO loovlinnade võrgustikku võetud linnad. Nende hulka arvati ka Tallinn, mis kannab alates 2022. aastast UNESCO muusikalinna tiitlit. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart märkis, et Tallinn on olnud läbi aegade rikkaliku muusikaeluga linn ning igati tiitli vääriline.
Tallinna filharmoonia kunstilise juhi Tõnu Kaljuste sõnul ei tee uudis rõõmu mitte ainult muusikutele, vaid väärindab meie linna üldisemalt. “Olen aeg-ajalt ikka kuulnud, et kolleegid mujalt maailmast küsivad Tallinna muusikaelu kohta, et kuidas on õnnestunud siin luua nii elav ja kõrgel tasemel muusikaelu,” rääkis ta ja lisas, et ega muusikat tehes ise nendele asjadele suurt ei mõtle. “Otsid lihtsalt uusi ja põnevaid võimalusi selles otsatult rikkas muusikamaailmas. Usun, et igasugune rahvusvaheline tunnustus on igale muusikule kui pisike doos kiitust, mis teeb meele heaks ja annab jõudu edaspidiseks.”
Kultuuriministeeriumi välissuhete nõuniku Madli-Liis Partsi sõnul elavdab tiitel kindlasti kogu Eesti rahvusvahelisi kultuurisuhteid. “Tallinna maine kultuuri väärtustava linnana on rahvusvaheliselt väga kõrge. Omanäolisus, kõrge kunstiline tase ja professionaalsus, samuti avatus uutele ja alles tärkavatele ideedele on suunad, mida rahvusvahelised partnerid koostöös kindlasti otsivad,” rõhutas ta.
UNESCO loomelinnade võrgustikku muusikalinnaks hakati kandideerima 2019. aasta detsembris ning selleks kaasati mitmeid muusikavaldkonnaga seotud sidusrühmi. Tegevust koordineeris Ragnar Siil (Creativity Lab) koos juhtrühmaga, kuhu kuulusid Tallinna linna ja kultuuriministeeriumi esindajad ning muusika valdkonna võtmepartnerid: Eesti muusikanõukogu, Eesti muusika- ja teatriakadeemia, Music Estonia ja Eesti kooriühing. Korraldati arutelusid ning loodi ka muusikalinnaks kandideerimise töörühm, kuhu kuulusid 80 organisatsiooni esindajad.
Tallinna kõrval arvati tänavu UNESCO loovlinnade võrgustikku muusikalinnadena Abu Dhabi (Araabia Ühendemiraadid), Batumi (Gruusia), Belfast (Põhja- Iirimaa), Huancayo (Peruu), Ibague (Kolumbia), Harkiv (Ukraina), London (Ontario, Kanada), Port Louis (Mauriitsius), Recife (Brasiilia), Santiago de Cuba (Kuuba) ja Xalapa (Mehhiko). Eesti lähinaabritest kuulub alates 2022. aastast loovlinnade võrgustikku ka Leedu pealinn Vilnius, mis sai kirjanduslinna tiitli. Tegu on püsivate tiitlitega.
UNESCO loovlinnade võrgustik käivitati 2004. aastal eesmärgiga tähtsustada kultuuri ja loovuse rolli linnade arengus. Võrgustikus on seitse kategooriat: disainilinnad, filmilinnad, gastronoomialinnad, kirjanduslinnad, käsitöö- ja rahvakultuurilinnad, muusikalinnad ning meediakultuurilinnad. Üks linn saab kuuluda vaid ühte kategooriasse. Eestist kuulub võrgustikku veel Tartu kirjanduslinnana ning Viljandi käsitöö- ja rahvakunstilinnana.
