EMTAs avati 18. oktoobril väljapaistva saksa ooperilavastaja professor Joachim Herzi (1924–2010) tuba. EMTA raamatukogu juhataja Ilvi Rauna sõnul on tegemist märkimisväärseima ja mahukaima annetusega, mis neile on tehtud. “Annetus koosneb ligi 8000 eksemplarist, kuid on oluline lisada, et kogu on tähelepanuväärne tervikuna. See on ühe XX sajandil elanud entsüklopedisti pärand, mis räägib nii mõndagi tema enda kohta,” ütles Rauna.
1998. aastal sõlmis Herz EMTA ning Berliini kunstide akadeemia arhiiviga lepingu, mille kohaselt viimasele jäid pärast Herzi lahkumist tema arhiivimaterjalid, EMTA-le aga raamatud ja heliplaadid. Materjal saabus Tallinnasse 2011. aastal 258 kastis ning nüüdseks on üle 2000 heliplaadi, 540 noodi ning suurem osa ligi 5000 raamatust kataloogitud ning leidnud oma koha riiulitel. “Herzi tuba on tema enda kavandatud, osa ta enda lavastusest,” sõnas üritusel toa loomise eestvedaja ja EMTA doktoriõppe keskuse juhataja Kristel Pappel. Tuba avati kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli seminari “Opera as Imagination and Realisation” raames Herzi 9. surma-aastapäeval, kohal oli ka Berliini kunstide akadeemia arhiivi teatriosakonna juhataja Stephan Dörchel. Joachim Herz oli XX sajandi II poole üks olulisemaid muusikateatri režii uuendajaid. Tänu Arne Mikule tekkis tal side Eestiga, ta käis siin meistriklasse juhendamas ja loenguid pidamas. 1997. aastal lavastas ta Vanemuises Händeli ooperi “Xerxes”.
Prof. Joachim Herzi toa avamine. FOTO RASMUS KOOSKORA
