Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia
Noor anne muusikapublitsistikas
“Muusikaajakirjanduse puuduste üle kurta on mugav, sest see võimaldab peenetundeliselt libiseda üle süsteemis sügavamal peituvatest ebakohtadest. Kõnelgem asjast nii nagu on. Kui artikkel mõne nüüdisteose ettekandest äratab kaduvväikest huvi, siis pole probleem ainult ajakirjanduses, vaid ka selles, et rõhuvale enamusele muusikalistest kõrgprofessionaalidest (teistest rääkimata) ei lähe nüüdismuusika vähimalgi määral korda. Tahaksin loota, et mulje on ekslik. Vahetevahel puudutatakse kultuuriajakirjanduses põletavaid teemasid; need lood kaovad aga tavaliselt nagu musta auku ega pälvi märgatavat tähelepanu isegi eeldatavas huvigrupis. Kui kontserdil on 20 kuulajat, siis tõenäoliselt jääb 20 000 lugeja piir kättesaamatuks kirjutise tasemest sõltumata. Kumb on siis rohkem marginaliseerunud: kas kriitika või selle käsitlusobjekt?”
Sirp 22. VII 2016. Mis on muusikakriitikas valesti?
