Viljandi kitarrifestivali üheteistkümnes sügis

9.–14. oktoobril toimuv Viljandi kitarrifestival on järjekorras üheteistkümnes. Selja taha jäänud dekaadi vältel on festival leidnud oma koha Eesti muusikaelus ja kuulajate konterdikalendris ning toitnud oma algatuste ja eriprojektidega meie niigi tihedat ja heatasemelist kitarrielu. Samuti on Viljandis aastate vältel lavale astunud rida maailma kitarrikuulsusi, näiteks Kurt Rosenwinkel, Ulf Wakenius ja Ralph Towner. Järgnevalt räägib festivali tegemisest ja eesmärkidest peakorraldaja Ain Agan.

Millise eesmärgi seadsid kitarrifestivali korraldama hakates ja kuidas see eesmärk on täitunud?

Eesmärke on mitu: tuua Viljandisse head kitarrimuusikat, pakkuda Eesti muusikutele ja heliloojatele võimalusi osaleda festivali eriprojektides ning moodustada iga-aastane noortest muusikutest koosnev kitarriorkester, mille liikmed saavad eratunde ja meistriklasse festivalil esinevatelt muusikutelt ja residentõpetajalt, kelleks on viimased aastad olnud Ola Bengtsson Stockholmi kuninglikust muusikaakadeemiast. Need eesmärgid on täitunud ja loodetavasti arenevad need tegevussuunad edaspidigi.

Kas festivalil on teadlikult fookus kitarrijazzil või ei pea sa vajalikuks stiilide vahekorda kujundada, nii et siin võib kõlada igasugune kitarrimuusika?

Viljandi kitarrifestival on end teadvustanud stiiliülese festivalina, kus hea pillikäsitluse kõrval on tähtis ka improvisatsioon. Festivalil on esinenud ka kitarri sugulaspille mängivaid muusikuid erinevatest riikidest.

Festivalil on oma kindlad traditsioonid, igal aastal korduvad ettevõtmised nagu Tiit Pauluse nimeline auhind noorele kitarristile ja kitarriorkester. Kuidas need nähtused on Eesti kitarrimaastikku rikastanud ja mõjutanud?

Olen õpetajana noortega tihedas kontaktis ja neilt saadud väga positiivne tagasiside on kindlasti üks motivaatoreid. Mida rohkem on võimalik noorele muusikule erinevaid väljundeid pakkuda, seda paremini nad ka arenevad.

Mida pead oluliseks festivali kava koostades?

Kava koostamine pole lihtne, seda mitmel põhjusel. Esiteks tuleb mõelda, millisena mina ja korraldustoimkond uue festivali kava koostades seda näha soovime. Teiseks tuleb uurida, kas muusikud, keda kutsuda plaanime, üldse nendel kuupäevadel vabad on. Oluline on kava mitmekesisus ja kindlasti Eesti muusikute osalemine.

Püüame festivali programmi aasta-paar varem kokku saada. 2019. aasta festivali kava on juba paigas.

Keda tahad esile tõsta tänavustest esinejatest?

Festivalil on häid muusikuid Eestist, lähivälismaalt ja ka USA-st. Ootan põnevusega kõiki kontserte.

Olen aastaid silma peal hoidnud noorel ja väga suure andega muusikul Antoine Boyeril, kes esineb sel aastal duos koos juba veidi rohkem tuntud kitarristi Samuelitoga. Samuti olen imetlenud Ameerika kitarristi Julian Lage musitseerimist. Tema trio kontsert eelmise aasta “North Sea Jazz Festivalil” on üks neid elamusi, mida ka täna soojalt meenutan.