Lauri Vasar – Eesti tipplaulja Euroopas

Lauri Vasar Figarona. FOTO HERMANN UND CLÄRCHEN BAUS

7. novembril esietendus Berliini Riigiooperis Schilleri teatris Mozarti “Figaro pulm”, kus Figarona tegi debüüdi meie bariton Lauri Vasar (45), juba ligi paarkümmend aastat Saksamaal elav ooperilaulja, kelle igapäevatööks on kandvad osad A-klassi ooperiteatrites ja esinemised kontserdisaalides üle Euroopa.

Pärast võimsate ovatsioonide ja braavo-hüüetega lõppenud “Figaro pulma” esietendust jagus lavastuse dirigendil Gustavo Dudamelil Vasara kohta ohtralt kiidusõnu: “Lauri on väljapaistvalt andekas laulja, võrratu näitleja ja suurepärane inimene. Temaga on väga lihtne töötada, sest ta pühendub igal hetkel jäägitult. Seda tunneb etenduse ajal ka juba üksnes publiku reaktsioonist. Oma näitlejameisterlikkuse ja tundliku karakteritajuga loob ta laval tähelepanuväärse Figaro.”

Näitlejameisterlikkust kiidab ka “Figaro pulma” lavastaja, Berliini Riigiooperi intendant Jürgen Flimm: “Lauri Vasar on laulja, kelle lavaline liikumine on väga nooruslik ja värske, kusjuures samal ajal on ta ka humoorikas ja erakordselt elegantne. Mul on väga hea meel, et just tema Figarot mängib. Tema dünaamika laval annab hoo ka ansamblile.”

Figaro rolliga alanud hooaeg on Vasarale märgilise tähendusega, kuna ta vahetas Hamburgi Riigiooperi koosseisulise laulja staatuse vabakutselise vastu. See annab võimaluse olla valmis suuremateks ettevõtmisteks ja otsustavateks valikuteks, mida juba praegu on aukartust äratavalt tõsiseid ja palju. Ehkki ka ooperimaailmas tehakse otsuseid kiiresti, võtab projektide ettevalmistus aastaid. Seetõttu jagab Lauri Vasar järgnevas intervjuus vaid lähiaasta plaane.

Millest sündis otsus loobuda püsitööst vabakutselisuse kasuks?

See oli minu ja mu agentuuri ühine otsus. Kuna põnevaid tööpakkumisi on palju, oleks Hamburgi Riigiooperi mängukavaga seda keeruline kooskõlastada. Nüüd olen muidugi veel rohkem reisil ja elan hotellides rohkem kui siiani, aga eks see ole toreda medali teine pool. Enne Hamburgi Riigiooperit olin kolm aastat vabakutseline, kuid siis tundsin, et seda sai liiga palju. Nüüd on mul õnneks võimalus palju rohkem otsustada, mida teen ja mida mitte.

Milliseks kujuneb teile 2015/16 hooaeg?

See algas Jürgen Flimmi uuslavastusega “Figaro pulm” Berliini Riigiooperis. See oli põnev ja väga pingeline, kuid usun, et tulemus õnnestus. Figaro järel on mul kolm nädalat vaba, seejärel tuleb Pariisi Rahvusooper, kus alates 19. jaanuarist ootab üheksa etendust Richard Straussi “Capricciot” Oliveri rollis. Seejärel paar Brahmsi “Saksa reekviemi” kontserti Adam Fischeri juhatusel Saksamaal. Kevadel lähen taas rohkem kui kaheks kuuks Pariisi, kus Rahvusooperis ootab uuslavastus, Aribert Reimanni “Kuningas Lear” taas üheksa etendusega, seal olen krahv von Glosteri osas. Esietendus on 20. mail. Krahv von Glosteri rolli olen laulnud ka Hamburgi Riigiooperis ja paari aasta pärast ootab sama ees ühes teises väga kuulsas ooperimajas.

Selle hooaja esimese töö “Figaro pulma” koosseis oli väga väärikas – Ildebrando D’Arcangelo krahv Almavivana, Dorothea Röschmann krahvinnana.

Koosseis tekitab tõepoolest aukartust. Ildebrando D’Arcangelot on peetud aastakümneid üheks paremaks Figaroks. Olen teda korduvalt Figarona laval näinud. Dorothea Röschmann on maailmakuulus eelkõige Susannana, kuid on viimastel aastatel repertuaari vahetanud ja laulab nüüd pigem krahvinnat. Tedagi olen korduvalt laval näinud, ka “Salzburgi pidunädalatel”. Susanna on suurepärane Anna Prohashka, kellega meil on laval tohutult hea klapp ja keemia, mida kindlasti tunnetas ka publik.

Ooperi peaproovis oli kohal ka Berliini Riigiooperi peadirigent Daniel Barenboim.

Jah, pärast proovi tuli ta minu juurde ja ütles, et jäi minuga väga-väga rahule. Tean, et tal on minu jaoks mitu plaani.

Berliini Riigiooperis olete ka varem laulnud. Milline on teie kokkupuude Pariisi Rahvusooperiga?

Pariisis olen esmakordselt ja kohe peaaegu viis kuud hooaja vältel. Tean, et see on fantastiliselt ilus maja, väga hea akustikaga.

Kuidas saab kokku teie hooaeg?

Minu töökalender täitub kaks-kolm aastat või veelgi rohkem ette. Tavaliselt jõuab pakkumine minu agentuuri Hilbert Artists Management, arutame agentuuriga, mis mulle sobiks, mis mitte. Osa pakkumisi kaob sahtlisse ja osa kirjutatakse alla. Mul on õnne, et on piisavalt pakkumisi ja ma ise saan valida. Lõplik otsus on ikka minu otsus, sest ma tunnen ennast ja oma häält kõige paremini.

Olen praeguses agentuuris olnud kaheksa aastat. Kontakt on väga isiklik, tunnen end seal koduselt. Hilbert Artists Management on väga mainekas ja pikka aega tegutsenud agentuur, mis haldab paljusid nimekaid lauljaid. Nad ei korralda tavalisi ettelaulmisi, vaid agendid käivad etendusi kuulamas ja kui keegi meeldib, teevad pakkumise.

Kui palju mahub teie lähiaja plaanidesse uut muusikat?

Ma ei ole moodsa muusika vastu, kuid pean tunnistama, et olen palju pakkumisi ära öelnud. Kui ma saan noodid ja see tundub minu joaks mõttetu, ei hakka ma end sellega piinama. Olen laulnud mitmeid kordi Luigi Dallapiccola “Vangi”, mis on kirjutatud juba 1946. aastal, aga on tõeline baritoni show, peaaegu tund aega üksinda laval. “Vang” tuleb paari aasta pärast minu repertuaari tagasi.

Olete jõudnud maailma tipplavadele, töötanud koos parimate lavastajate ja dirigentidega, teie lavapartneriteks on maailmanimega lauljad. Mis on see üks asi, mida olete õigesti teinud, et nii on läinud?

Pole olemas kindlat retsepti, et tee nii ja siis kõik funktsioneerib. On olnud palju juhuseid ja õnne. Võimalusi on minu juurde tulnud, aga kui ma ei oleks neid õigesti kasutanud ja endast parimat andnud, siis ei oleks see läinud nii, nagu nüüd on. Öeldakse ju, et inimene saab elus paar šanssi, et ennast tõestada. Kui sa oma asju hästi teed ja sulle on ülevalt poolt ka anne antud, ei jää see märkamata.